Teine õpiränne - Gimnazija Kranj 15.-20. aprill 3. osa

 Neljapäev, 18. aprill.

 
Kolmas päev oli meil terve päevane ekskursioon. Saime ärgata veidike hiljem, kui eelmised päevad, kuna startisime hosteli eest kell 8.30. Ilm oli üpriski ilus, vaikne ning soe. Ringi sõitsime väikse bussiga, millega meid toodi ka esmaspäeval saabudes hostelisse. Juht oli väga sõbralik ja lahke mees.
 Esimesena suundusime Kranjska Gora, mis asus Sloveenia loodeosas, Austria piiri ääres. Igal aastal toimuvad seal maailma karikavõistlused mäesuusatamises. Külastasime sealset suusahüppekeskust Planicat, kus meile räägiti suusatamise ajaloost ja selleaegsetest suurtest tegijatest.

Edaspidi sõitsime Zelencile, mis on Kranjska Gora lähedal asuv looduskaitseala. Vaatepilt seal oli imeline, puud olid lehtes ning linnud siristasid. Siiski oli lund ümberringi. Jalutasime mööda laudteed, kuni jõudsime väga unikaalse ja kristallselge järveni. Raske oli algul uskuda, et tegu oli päris veekoguga, kuna varem pole mina isiklikult sellist naturaalset ilu varem näinud.

Jätkades mööda Sloveenia looduslikke teid, suundusime Alpi mägedesse, sõit üles oli pikk, kuid õnneks ei olnud me ummikus. Juht ja Mateja rääkisid meile, et tavaliselt on mägedes väga palju rahvast. Mida kõrgemale me jõudsime, seda külmem meil hakkas, samuti oli lume pärast ülimalt ere ning silmi oli keeruline lahti hoida.

Lõunaks olime kõik näljased, olime palju ringi liikunud ning otsustasime

leida rahuliku paiga, kus piknikut pidada. Valitud paigaks sai Jasna järv.

Päike paistis, õhk oli soe ja rahvast oli vähe. Seal olid väga huvitava struktuuriga

toolid ning kohe, kui asusime toitu laudadele sättima, tuli üks uudishimulik

sinikael-part meid vaatama. 

Järgmine sihtpunkt oli Bled. Bledis oli järv, mille keskel oli paista saar.

See on turistide üks populaarsemaid paiku, mida külastada. Saime proovida ka

väga armastatud Bledi kooki, mis oli mõnusalt isuäratav ning maitsev.

Restoranis oli näha kassilaadset robot-teenindajat, kes tassis nõusid.

Arvan, et paljud meist polnud varem midagi sellist näinud.

Õhtust sõime Radovljica vanalinnas. Esialgu vaatasime ka ümbrust, külastasime üht poodi, kus pakuti igasuguseid Šokolaadi maiuseid. Meie ekskursioon lõppeski õhtusöögiga Lectarska Delavnicas ehk “piparkoogi töötoas.” Seal algul räägiti meile restorani tekkest ja selle ajaloost, millele järgnes hubases kaminaga ruumis söömine.

Huvitav tähelepanek oli see, et mõnel piparkoogil oli peegel küljes!

Pole imet, et Sloveeniat on nimetatud ka armastusriigiks.

Arvan, et üheks põhjuseks on ka riigi enda nimi, sLOVEnia!

Laura Tamminen

Teine õpiränne - Gimnazija Kranj 15.-20. aprill 2. osa

 

Kolmapäev Sloveenias algas varajase trenniga. Esimene tund oli võrkpallimäng klassi poistega.

  Järgmine tund esitasime slaidiesitluse Eesti kohta. Slaidiesitlusel tutvustasime õpilastele Eesti vaatamisväärsusi, kuulsusi, loodust ja muud sellist. Järgmine tund tutvustasime teistele õpilastele Kadrinat. Tegime ka väikse viktoriini, kus iga õpilane sai kommi, kui teadis midagigi Eesti kohta. 

Sellele järgnes grupitöö, kus pidime leidma erinevused Sloveenia ja Eesti kooli vahel. 

Tunnid möödusid kiiresti ning oligi aeg suunduda päeva oodatuimasse sihtpunkti.Nimelt asusime bussiga pealinna Ljubljanasse. Meiega kaasas oli inglise keele õpetaja Polona, kes näitas meile Ljubljana vanalinna ilusamaid vaatamisväärsuseid. Näiteks kuulus kolmiksild ja Ljubljana loss.

Pärast lossi saime oma vaba aja, kus igaüks otsis omale meelepärase söögikoha. Hiljem saime jälle kolmik silla juures kokku ja sealt hakkas tagasitee Kranj. Õhtu mõõdus rahulikult ühiselamus, kus saime end hästi järgmiseks päevaks välja puhata.

Laura Stüf

Teine õpiränne - Gimnazija Kranj 15.-20. aprill 1. osa

 

Teisipäev, 16. aprill.  

Esimesel päeval Sloveenias ärkasime üpris vara, umbes 6:30, ja sõime hotellis hommikust. Lehtes puude ja magusalt lõhnavate sirelite saatel asusime kell 7:30 teele kooli poole ühe kohaliku gümnaasiumi õpilase juhatamisel. Sealt juhatas õpetaja Mateja, kes meid ka lennujaamas vastu võttis, edasi meie esimesse klassi, kus tegime läbi küsimustiku Eesti ja Sloveenia kohta. 

Pärast seda külastasime keemia tundi, mille järel plaanide muudatuste tõttu suundusime imeilusat Kranji linna vaatama. Isiklikult olen ma armunud selle linna kitsastesse tänavatesse ja kauni arhitektuuriga hoonetesse, seega oli see ringkäik ülimalt meeldiv. 

Pärast väikest jalutuskäiku linnas oli meil veel matemaatika tund, keele tund kus õpetasime üksteisele oma keeltest üht-teist ning lõpuks arvuti tund.

Pärast koolipäeva oli meil veidi vaba aega, mille me veetsime hotellis. Meile oli plaanitud kokkusaamine ühtede kohalike poistega, et minna kõik koos piljardit mängima. Ilm oli vihmane ja külm ning kui me pärast mitut piljardi mängu bussiga tagasi hotelli otsustasime minna, üllatas meid õues graatsiliselt alla langev lumi. 

Kuid seiklused veel ei lõppenud! Oma õige bussipeatuse suutsime me maha magada ning suundusime kesklinnast kaugemale. Kartsime juba, et peame jala tagasi kõmpima, kuid õnneks mõne aja pärast suundus buss suure hooga uuesti teele ja me jõudsime õnnelikult hotelli, kus sõime õhtuks sooja suppi ja saia.

 Vahva tähelepanek on see, et Sloveenias pakutavad saiapätsi viilud on väga suured nii paksuselt kui ka pikkuselt ja laiuselt - see vapustas meid meeldivalt.

 Maarja Mölder