Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 6. osa

Laupäev, 16. november 

Seekord sain natuke kauem magada. Panin asjad kokku, jätsin perega musitades hüvasti ja asusimegi teele lennujaama. Lennujaamas pidin jätma hüvasti Christo emaga, kes oli nädala jooksul mulle eriti kalliks saanud, isegi kui ühtegi sõna meie vahel ei vahetunud. Kui kogu Sitsiilia seltskonnaga hüvasti sai jäetud, suundusime Eesti seltskonnaga edasi Rooma teekonnale.

Kui Rooma lennujaamast välja jõudsime, saime koheselt oma nahal tunda tõelise novembrikuu ilma. Jätsime asjad hotelli ja läksime linna peale. Kõigepealt nägime Trevi purskkaevu ja  siis kuulsat Antiik-Rooma Panteoni. Ehitise sisemus oli tõesti lummav ning raske oli hoomata fakti, et nii uhked ehitised olid ehitatud ilma kraanade ja muude ehitusmasinateta. 

Pärast seda läksime Vittorio Emanuele II ehitise treppidele ronima. Linnavaade hoone kõrgustelt jääb mul vist igaveseks meelde.

  Kui treppidelt lõpuks alla saime, suundusime teele Colosseumi poole. Rooma linnas kõndida oli maagiline, kõik hooned olid kaunid ja isegi taevas oli lummav. Colosseumit ja muid Rooma ikoonilisi ehitisi päriselus näha oli täiesti vapustav ning samal ajal neid imetledes, saime Evelin Teivalt palju Rooma ajaloo kohta teada.

Pärast linnatuuri saime ülejäänud õhtuks Jüri ja Lauraga vaba aega nautida. Pärast linnas veidi ekslemist, läksime kohalikku restorani liiga piprast carbonarat sööma ning seejärel suundusime hotelli tagasi. Meil olid suured plaanid kolmekesi veel tagasi linna peale minna, kuid lõpuks otsustasime hotelli jääda ja selle reisi lemmikmängu - durakat mängida.

Victoria

Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 5. osa

 

Reede, 15. november 

Christo pere elas Terrasini linnas, mis on Palermost natuke alla tunni kaugusel, nii et iga hommik pidin ma ärkama 5.45, et Christoga 6.30 koolibussile jõuda.

Nädal oli olnud pikk ja väsitav, nii et reede hommik algas mul sisse magamisega ja bussile jooksmisega. Koolis saime Jüri ja Gabrielega kokku ning läksime poiste klassi filmi vaatama. Pärast tundi anti meile umbes tund aega, et panna kokku üks esitlus oma Sitsiilia muljetest ning seejärel esitada see meie võõrustajate klassile. Lisaks kandsime veelkord ette Jüriga meie Eesti esitluse.

Pärast kooli läksime võõrustajate ja õpetajatega Normani paleesse tuurile. Seal oli vaja läbi range turvakontrolli minna ning kellel oli kotis midagi teravat või metallist, pidi oma esemed õue jätma. Hoone oli täis detailseid kaunistusi ja kauneid maale. saime teada, et lisaks ajaloolisele väärtusele, on Normani palee ka kohaliku valitsuse asutus.

Kui õhtul koju jõudsime, otsustas Christo mind viia oma mopeediga Terrasini linna peale sõitma. Linnas sõita oli veidi hirmus, kuid siiski väga erakordne. Christo tutvustas mulle tähtsamaid vaatamisväärsusi Terrasinis, näiteks Terrasini katedraal, millel on kaks kellatorni, murtud südame kuju ja Terrasini rand. Mopeedil sai aku poole tee peal tühjaks, nii et pidime Christo onu järgi kutsuma.

Kui koju tagasi jõudsime, panime end kiiresti valmis, et Christo sugulased vastu võtta, sest Christo vanemad olid otsustanud umbes 15 sugulast külla kutsuda ja väikese peo korraldada. Keegi selles peres ei rääkinud väga palju inglise keelt, kuid ka vähese suhtlusega tundsin end väga mõistetult kogu seltskonna poolt. Christo onu oli väga huvitav tegelane, rääkisin peol peamiselt temaga, sest ta oskas kõige paremini inglise keelt, kuid kuna ta oli keele ära õppinud Ameerika filmidest, oli iga lause tal roppusi täis.

Kuigi minu arust oli pidu väga tore, ei tundnud Christo samamoodi ning ta pakkus välja kokku saada oma sõbra Mariaga. Kõndisime umbes 2 tundi Terrasinis ringi ning Cristo ja Maria rääkisid peamiselt ainult omavahel, sest Maria ei rääkinud üldse inglise keelt. Selleks hetkeks olin ma omadega täiesti läbi - kell oli pool 2 öösel, olin terve nädal magamata olnud ning kolmas ratas olla polnud ka väga meeldiv. Kõik, mida teha tahtsin, oli koju minna. 

Victoria

Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 4. osa

 

Neljapäev, 14. november 

Ärkasin hommikul väsinuna ja tuli välja, et ka haigena. Väga ilus ilm oli juba hommikul - päike paistis ja täitsa soe oli. Sõitsime Casteldacciast Palermosse Porta Felice juurde ning seal saime kõik kokku. 

Kui kõik olid kohal, hakkasid Vittorio Emanuele III kooli õpilased meile tutvustama ja näitama erinevaid vaatamisväärsusi. Tutvustati näiteks Porta Felice linnaväravat, Falcone ja Borsellino muraali.

 Kõndisime mööda tänavaid ja iga tähtsama monumendi juures räägiti millestki juurde. Hiljem jõudsime kohta nimega Palazzo Abatellis, mis on Sitsiilia piirkonna kunstigalerii. Ka seal õpilased rääkisid kunstiteostest ja tutvustasid neid meile. 

Pärast seda läksime Fontana Pretoriat vaatama, mis oli imeilus purskkaev. 

Siis läksime Santa Caterina d'Alessandria kloostrisse. Kloostri sees on pagariäri, kust inimesed saavad osta vanade nunnaretseptide järgi valmistatud martsipanist kujukesi, kooke ja saiakesi. Saime nautida sisehoovis mõnusat ilma saiakesi süües.

Pärast kloostris käimist oli natuke vaba aega. Kuna ikkagi magusatest saiakestest kõhtu täis ei saa, siis läksime kohvikusse midagi toitvamat sööma. Meil oli pärast söömist veel aega üle ja meie võõrustajad viisid meid uude sadamasse ning nautisime seal head mereõhku.

Seejärel kiirustasime Itaalia suurima, Massimo ooperiteatri juurde. Seal saime Massimo teatrisse sisse minna tuurile. Giid rääkis teatri ajaloost ja saime nautida teatri hingematvat arhitektuuri.

Pärast tuuri oli juba hilja ja seega veel vaba aega. Kuna mul oli rongini natukene aega, läksime kohaliku kohviku juurde istuma ning saime mõnusad pool tundi Durakat mängida. Hiljem sõitsime Antonioga rongiga koju. Enesetunne oli päeva jooksul halvemaks läinud ja tundsin end tõesti halvasti kui koju jõudsime, õhtul puhkasin ja läksin varakult magama. Haigeks jäämine oli tõesti ootamatu ja ainuke halb asi reisi jooksul.

Laura