Kolmas õpiränne - Marianum Fulda 16.-21. september 5. osa

Olin projektikohtumisel Saksamaal, Fuldas, ning iga päev tõi kaasa midagi uut ja huvitavat. Laupäeva veetis iga õpilane koos perega, kes teda majutasid. Minu majutajad viisid mu Fulda piirkonna kõrgeimale mäele, mille nimi on Wasserkuppe. See on tuntud koht kohalikus piirkonnas. Seal me külastasime seikluspargi taolist kohta, käisime söömas ja läksime mäe kõrgeimasse tippu. Sealt oli näha kogu Fuldat, ning samuti oli võimalus vaadata kogu piirkonda kõrgelt väikelennukiga. Tervise pärast pidin kahjuks koos majutaja emaga varem ära minema.

Samal õhtul sai kokku terve meie õpilaste grupp kardisõidul. See oli minu jaoks täiesti uus kogemus, sest ma polnud kunagi varem kardiga sõitnud. Kardisõit oli adrenaliinirohke ja lõbus viis õhtu veetmiseks.

Mägedes veedetud hommik ja adrenaliinirohke kardisõit täitsid kogu päeva positiivsete emotsioonidega.

Katja Bolonenkova

Kolmas õpiränne - Marianum Fulda 16.-21. september 4. osa

 

Reede 20. september

   Eilsele pikale õhtule järgnes varajane hommik. Minu (Reele) äratus oli veidi enne kaheksat ja teistega saime kokku  Fulda bussijaamas kella 9 paiku. Sealt sõitsime bussiga 20minutit Hemmenisse, mis on väike külake Fulda jõe kõrval. Seal saime kätte oma varustuse ning alustasime oma kanuuretke.

   Meil väga vedas ilmaga - oli päiksepaisteline ja soe ilm. Vesi oli siiski üpris jahe ja meie kanuuseltskond selle lähedust ei otsinud. See-eest meiega koos kaasas käinud 10. klassi õpilased nautisid seda väga. Jõel nägime väga julgeid luigepaare, kes ilmselt hirmutasid meid rohkem kui meie neid. Üldmulje retkest on väga positiivne ja see oli hea tegevus üksteise tundma õppimiseks.

 Kokku veetsime Fulda jõel tervelt kolm tundi ning lõpuks suubusime külakeses nimega Pfordt. Seal oli meil bussini üle tunni aja aega ning saime nautida pisikese küla ilu. Hiljem bussijaama kõndides oli meil panoraamvaade üle terve piirkonna - nägime nii Fulda jõge kui ka Saksamaale väga iseloomulikku maastikku. 

Õhtu poole oli plaanis minna batuudikeskusesse, kuid kuna kõik olid kanuutamisest väsinud, siis otsustasime saada meie kohaliku sõbra Luise juures kokku. Tegu oli grilliõhtuga ja sakslased näitasid meile, kuidas nemad oma grillvorste söövad - saia vahel! Eestlastele see mingit erilist muljet ei jätnud, kuid tänu heale seltskonnale oli rahulik grilliõhtu väga imeline lõpp väsitavale päevale.  

Reele Raap

Kolmas õpiränne - Marianum Fulda 16.-21. september 3. osa

 

Neljapäev, 19. september, 

Päev algas varakult. Ärkasime kell 5.50, et õigeks ajaks, kella seitsmeks, bussile jõuda. Bussisõit Laura kodust Fulda Marianumi kooli kestis umbes 30 minutit. Bussisõit Laura kodust kooli oli tõeliselt meeldejääv ja eriline, sest see viis meid läbi mägede ja kaunite metsade vahel. Minu jaoks oli see eriti eriline, sest see oli esimene kord elus, kui nägin mägesid. Looduse ilu tegi hommiku veelgi maagilisemaks ning oli täiuslik algus päevale.

Koolipäev koosnes neljast tunnist, millest kaks olid saksa õpilastele eksamitunnid. Meil aga oli esimese tunni ajal võimalus rahulikult aega veeta kooli õuesööklas, kus me saime niisama juttu puhuda ja kohaliku koolieluga tutvuda. Oli huvitav jälgida, kuidas saksa koolielu meie omast erineb, kuid samas oli kõik tuttavlikult koolilik.
Teise tunni ajal avanes meil võimalus ühineda tüdrukute kooriga ja näha, kuidas nende tund toimub. Saime ise ka tutvustada neile oma laulu “ põdra maja metsa sees”.
Kolmanda ja neljanda tunni ajal kohtusime taas oma saksa kaaslastega ja tegime koos grupitööd. Lõuna paiku sõitsime bussiga linna ja saime umbes pooleks tunniks vaba aega, et jalutada ja kiiruga midagi süüa. Igaüks leidis midagi, olgu selleks mõni huvitav pood või väike kohvik, kus sai kiire ampsu võtta.

Kell 12.24 istusime taas bussi, mis viis meid järgmisesse sihtkohta – Schloss Fasanerie. Kõndisime lossi lummavas looduses. Schloss Fasanerie oli oma uhkuses ja ajaloos muljetavaldav. Giidiks oli meie saksa sõber Alex, kes tutvustas meile lossi. Kuigi kahjuks ei tohtinud sees pildistada, jäi loss meile meelde oma elegantse arhitektuuri ja õhustikuga, mis tõi meieni killukese ajaloost.

Kui tuur lõppes, kutsus Amelie oma isa, et meid koju viia. Mina, Laura, Amelia ja Anneliise saime sõita koos tagasi oma perede juurde. Kodus oli meil veidi aega lõõgastumiseks, enne kui ootas ees õhtune tegevus. Saksa sõbrad olid terveks nädalaks meile põnevaid ja meeldejäävaid üritusi planeerinud ja neljapäeva õhtu viis meid kõiki kokku baaris, kus ootas ees lõbus karaokelaulmine.

Õhtu möödus suurepäraselt. Meie hääled kõlasid baaris üheskoos ja laulmine murdis kõik jäised tõkked, mis veel meie vahel olid. Kõige toredam oli näha, kuidas algne ettevaatlikkus asendus sooja naeruga ja igaüks sai oma lauluoskusi näidata. Tundus, et kui päeva alguses olime veel veidi võõrad, siis õhtu lõpuks olime muutunud ühtseks ja lähedaseks grupiks.

Gerda Turgan

Kolmas õpiränne - Marianum Fulda 16.-21. september 2. osa

 Kolmapäev 18.september

 

Kolmapäeval oli päevaplaanis külastada Kasselit kus asub Heraklese skulptuur ning sealt mitte kaugel asuvat väikelinna Melsungeni.

Hommikul külastasime oma majutajate tunde, mõnel läks õnneks ja sai hommikul kauem magada, ning siis sõitsime rongiga Melsungeni. Seal oli meil aega tunnike, et vaadata ringi ning imetleda arhitektuuri. Melsungenis on palju maailmakuulsat vahvärgi (fachwerk) stiilis maju, need nägid absoluutselt imekenad välja. Kui tähtsad jutud olid räägitud siis asusime peaaegu koheselt söögikohta otsima, sest meie sakslastest sõbrad olid peaaegu alati näljased. Leidsime mõnusa kohakese kus nautisime jooke ja kui oli aeg minna uuesti rongijaama siis läks meil veidi kiireks, sest teadagi, söömine on raske töö ning võtab aega. Kuid jõudsime rongijaama ilusti kohale ning ei hilinenud.

Olles tagasi rongis saime puhata ning rääkida juttu. Oleks ma teadnud, milline imeilus kogemus meid ees ootab, poleks ma suutnud paigal istuda. Kasselisse kohale jõudes sõitsime liinibussiga kõrgele mäe otsa, kus asus Heraklese kuju, mille kogupikkus on 70 m. Heraklese juurest kõndisime mäest alla, mööda pikki treppe ning radu. Suveperioodil on sel paar korda nädalas vee ‘show’ kus vesi rändab looduslikult mäest alla ning pakub hingematvaid vaateid läbi terve pargi. Ja seda kõike ilma pumbasüsteemideta! Seda me sel päeval imetlemas käisimegi. Rändasime koos veega punktist punkti. Olles näinud seda 300 aasta vanust imet, külastasime seal juures olevat lossi, kus oli muuseum. Imetlesime kunsti ning ostsime mõned suveniirid.

Kui kõik sai nähtud hakkasime tagasi rongijaama poole liikuma, sinna tagasi sõitsime trammiga. Rongiga tagasi kodu poole sõites saime omavahel vahetada päeva muljeid ning puhata kõikidest läbi käidud treppidest. Peaks ütlema, et ei oodanud seda, et trepist alla käimine nii väsitav võib olla, aga olen õnnelik, et neist treppidest üles ei pidanud minema.

Koju jõudes sõime vahetusperega õhtust ning puhkasin veidi. Sel õhtul toimus väike istumine ühe majutaja kodus kus mängisime lauamänge, rääkisime juttu ning lihtsalt nautisime seltskonda. Sellised õhtud olid minu lemmikud. Päevased pinged jäid maha ning sai lihtsalt inimestega suhelda. :)

Anneliise Aasa

Kolmas õpiränne - Marianum Fulda 16.-21. september 1. osa

     Teisipäev, 17. september.

Sellel päeval oli meil koolis Saksamaa õpilastega tund ning saime tutvustada enda valmis tehtud esitlusi Eesti ning Kadrina kooli kohta. Üks tund oli meil  koos 13. klassiga ning teine tund oli koos 12. klassiga. Huvitav oli see, et meie rääkisime gruppides võimalikult mitmest teemast. Näiteks arutlesime me Eesti ja Saksamaa kultuuriliste erinevuste ning sarnasuste üle ning lisaks rääkisime ka mõlema riigi stereotüüpidest ning omastest traditsioonidest.

 

 

 

Peale koolitunde sõitsime me bussiga Fulda kesklinna, õues ringi kõndides nägime me mitut ilusat hoonet ning parki, aga päeva kirss tordil oli Fulda katedraal mida me saime ka seest avastada. Katedraalis asus Püha Boniface haud. Püha Boniface oli kristlik misjonär ja piiskop, keda tuntakse ka kui “sakslaste apostlit” tema töö tõttu Saksa aladel. Peale meie pisikest tuuri oli meil kõigil individuaalne aeg linnas uudistamiseks:) 

Eleanor Karja

 

Virtuaalne katedraali tuur

https://tour.mi360.de/hoher_dom_zu_fulda/index_en.html

Õpetaja Eha kogemused töövarjutamisest Sloveenias 15.- 20.04.2024

Töövarjuna Sloveenias 15.- 20.04.2024

Idee uute kogemuste saamiseks töövarjutamise teel tekkis eelmisel aastal kolleegidega mõtteid vahetades ja Merike Sikk kogenud projektikirjutajana võttis asja käsile ja kirjutas Erasmus + projekti, mis hõlmab nii õpirännet kui töövarjutamist. Projekti kirjutamine on mahukas ettevõtmine, kus ettekirjutusi tuleb väga täpselt järgida ja ise partnerkoolid leida. Kuna meie kool on kauaaegne rahvusvahelistes projektides osaleja, on hea võimalus olemasolevaid kogemusi, teadmisi ja kontakte kasutades kirjutada  edukas projekt, mis ka rahastuse saab. Projektitöö üks alustala on  usaldusväärsed inimesed ja erakordselt tore on teha projekte  varem head koostööd tehtud koolide ja õpetajatega. Siinkohal minu kiitus ja tänu Merikesele rahvusvaheliste projektide suurepärase korraldamise eest läbi aastakümnete.

Sloveenia Kranj Gimnazijaga oleme teinud koostööd projektis Internet under my skin ja nii sai meie seekordse visiidi võtmeisikuks Mateja Zepic, kes on erialalt arvutiõpetaja ja erakordselt lahke ja sõbralik inimene. Meie tegevused Kranjs olid hästi planeeritud ja lisaks koolitundidele täis põnevad tegevusi ja ekskursioone.

Kranj Gimnazija on ligi 1000 õpilasega gümnaasium, kus on kaheksa paralleelklassi. Õpilased võetakse vastu põhikooli lõputunnistuse põhjal loodud pingerea järgi. Koolihoone on ajalooline maja moodsa sisustuse ja kena disainiga. Üsna šokeerivalt mõjus meile teadmine, et tunnid algavad  juba kell 7, kestavad 45 minutit nagu meilgi. Vahetunnid on viis minutit ja lõunapaus üks tund. Kuna koolimaja ei ole piisavalt suur, on erinevate ainekabinettide kasutamise võimaldamiseks koolis neli tunniplaani, mis teeb elu mitmekesiseks. Kõik õpilased kannavad koolis vahetusjalatseid, eriti jäid silma kooli logoga tuhvlid. Tundides osalesid õpilased aktiivse kohaloluga, keegi ei vajanud õpetajapoolset vihjet teemaga tegelemiseks ega telefoni ära panemiseks.  Küll kasutati telefoni info otsimiseks ja viktoriinide tegemiseks nagu meie kooliski.

Kuna kool on suur, on ka keeleõppe klassid suured. Sellega seoses  tehakse palju paaris- ja rühmatööd. Näiteks kuulsime 10. klassi esitlusi maailma erinevatest festivalidest, mida tehti paralleelselt kahes paaris. Kõigepealt kirjeldati festivale ja võrreldi neid, kus ja kui laialt nad levinud on ja milline on nende arvates prognoos nende edasiseks levikuks. Selline ülesanne nõuab nii individuaalset panust kui koos materjali analüüsimist. Esitlused lõppesid lünktekstiga kogu kuuldud materjali kohta, mida klass pidi täitma. Nii olid kaasõpilased esitluse sisulise jälgimisega haaratud.

Suulise vestlusoskuse harjutamiseks kasutati 12. klassi tunnis kiirkohtingu meetodit, mis tagas kõigile võimaluse samaaegselt rääkida ja vestluspartnereid kiiresti vahetada. Õpilased olid aktiivsed ja hea keeleoskusega. Hea keeleoskuse tagab motiveeritud õppija,  kvalifitseeritud õpetaja ja piisav aeg keele harjutamiseks. Sloveenias on gümnaasium neli aastat, viimasel aastal õpitakse  ainult eksamiaineid. Õpilased sooritavad viis meie mõistes riigieksamit, millest kolm on kohustuslikud: emakeel, matemaatika ja inglise keel, lisaks kaks vabal valikul. Inglise keelt õpitakse neli tundi nädalas, viimasel aastal viis. Valikaineid on vaid kaks kahel esimesel aastal.

Veel on huvitav, et koolis saab osaleda rahvusvahelises IB programmis, mis valmistab õpilasi ette kõrgkoolis edasiõppimiseks. Eestis pakutakse seda võimalust seitsmes koolis (munitsipaalkoolidest Tallinna Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis).

Pean töövarju projektis osalemist vajalikuks professionaalse arengu seisukohalt, oli huvitav ja silmaringi avardav. Rahvusvaheline koostöö teiste koolidega on oluline, et näha ja uurida, kuidas mujal elatakse, õpitakse. Koju tulles saame kogetut jagada ja häid kogemusi ellu rakendada. Projektis osalevatel õpilastel võib see kogemus olla võimalus leida uus aspekt isiklikus arengus, mida kodust lahkumata poleks  võib-olla leitud.

Teine õpiränne - Gimnazija Kranj 15.-20. aprill 4. osa

 

Sloveenia viimane päev päev 19. aprill.

 

Reedene ja ka viimane päev oli väga huvitav ja elamusi täis. Hommikul läksime me loomulikult kooli . Äratus oli juba 7.00 ja minek 7.30. Esimene tund oli meil inglise keele tund kus õpilased tutvustasid enda projekti töid. Meie jõudsime agagi kuulata ära kaks esitlust. 

Siis teine tund oli tund, kus üks noor mees oli õpetaja ja arutleti ajaloo teemadel. Tegime grupitööd teemal “mis juhtus aastal 2023 - tähtsamad asjad”. Väga põnev oli arutada ja otsida teemasid, mida kirjeldada. Aga kahjuks lõppes tund linnulennult. 

Järgmine tund oli meil oli meil inglise keel, aga teistmoodi See meenutas natukene meie kultuuriloo tundi kus lapsed arutasid oma riigi ja küla kohta. See mees kes neid õpetas oli väga energiline ja väga tore. Ja tunni lõpupoole pidime minema igaüks kuhugi gruppi ja rääkima õpilastega. Aga seegi läks ruttu ja tund sai läbi.

 Siis meil hakkas filosoofia tund, kus mitte midagi aru ei saanud aga tegime näo nagu saaksime kõigest aru. Need õpilased said filosoofia kursust juba teist aastat. Aga filosoofia on väga põnev teema ja väga huvitav.

 Edasi saidki meil tunnid läbi ja oli lõuna. Olen aus ja erilised koolilõuna fännid me siiski polnud. Aga elas üle. Õpetaja Mateja tõi kõigile meile kingitused ja olime väga tänulikud. Maarja kinkis omakorda Matejale, kes oli väga osavõtlik ja tore, oma maalitud pildi. 

Siis me läksime hostelisse tagasi ja puhkasime natuke aega kuni oli vaja jälle tagasi välja minna. Saime kokku siis 3 tüdrukuga kes olid sammuti väga toredad . Käisime poodlemas ja kohvikus juttu rääkimas . Jutu teemasid meil jagus. Siis läksime Mcdonaldsisse ja sõime sealgi kõhud täis. Ja tagasiteel käisime poest läbi ja saatsime neiud koos kommidega tagasi koolimajja . Ja siis oligi kell juba nii palju et läksime tagasi hostelisse puhkama ja pakkima .

Sandra