Digivahendite kasutamine ja lõimitud õpe partnerkoolides

 Itaalia -  ITS Vittorio Emmanuele III 

Palermo koolis kasutatakse digivahendeid nii õppetöös kui ka suhtluses. Google Classroom on peamine platvorm tunni materialide jaoks, kodutööde saatmiseks ja suhtlemiseks. Mõnes klassis tahvel-ekraanid, mis sarnanevad meie omadele. Lisaks on koolis arvutituba ning arvutid joonestamise jaoks.

Jüri Leemets

Saksamaa - Marianum Fulda 

Saksamaal olid tundides põhiliselt kasutusel tahvelarvutid, väga vähe oli näha füüsilisi raamatuid või vihikuid. Ma ei käinud väga paljudes tundides nii et ei oska öelda kas lõimitud õpet oli palju. Aga ära peaks mainima, et tundides oli väga palju aktiivset suhtlust ning palju rääkimist, sain teada et tunnis aktiivne rääkimine mõjutab, milliseid hindeid õpilased saavad.

Anneliise Aasa

Saksamaa koolides kasutati õppimiseks tahvelarvuteid, mina ei mäleta küll, et oleksin näinud kedagi paberi ja pliiatsiga märkmeid kirjutamas, kõik kordasid enda töödeks ka arvutis olevate materjalide abil. Mina mäletan, et tundides oli palju rääkimist ja omavahel suhtlemist.

Eleanor Karja

Saksamaal ei kasutatud õpikuid ega vihikuid, kuigi see pole keelatud aga kõik õpilased ikkagi kasutasid tahvelarvuteid, kus olid nende konspektid ja õpikud. Tahvelarvuti pidi õppevahendina iga õpilane endale ise ostma, aga kui pärast kooli lõppetamist sa enam seda ei vaja siis võid tagastada ja sulle makstakse raha tagasi, vähemalt nii rääkis minu majutaja Alex. Tundides oli palju suhtlemist, kõik õpilased olid toredad ja valmis rääkima.

Jekaterina Bolonenkova

Sloveenia - Gimnazija Kranj 

Sloveenias kasutati õpikuid, vihikuid kui ka arvuteid ja tahvelarvuteid. Õppimise eesmärgil olid mitmes tunnis kasutusel esitlused - ehk õpilased õppisid teatud teemat väikses rühmas, tegid neist kokkuvõtva ja õpetliku esitluse ning kandsid selle pärast teistele klassikaaslastele ette. Tahvelarvutitesse tegid nad märkmeid või joonistasid skitse ning IT-tundides kasutasid nad arvuteid, et lahendada erinevaid ülesandeid.
Mitmes tunnis oli kasutatud lõimitut õpet, kus sloveenlased ja eestlased said oma teadmised kokku panna ja teineteist oma kultuuri, keele või muude eripärasustega harida.

Maarja Mölder

Mäletan et tundides olid digivahendid ja tahvlid kus sai teha töid. Aga oli ka vihikuid ja õpikuid. Grupitööd olid väikestes gruppides ja töö tehti tahvlisse mingisse programmi.

Sandra Kruglova

Sloveenias oli kasutusel mõlemad õppeviisid - kasutati nii õpikuid, vihikuid kui ka arvuteid. Infot otsiti ka telefonist. Sloveenias toimusid arvutitunnid ning tehti palju esitlusi gruppidena. Samas tehti plakateid ja neid esitleti klassi ees.

Laura Tamminen

Soome - Janakkalan Lukio

Soomes eriti ei kasutatud lõimitud õpet, küll aga kasutati seal õppimiseks arvutit. Õpilased ei kirjutanud oma vastuseid vihikusse, vaid arvutisse, neil olid isegi olemas e-õpikud. Ka nende eksamid ja testid on arvuti kaudu. Vahepeal oli üsna naljakas, sest nägin kuidas õpilased õppimise asemel mängisid või vaatasid endast ja oma sõpradest pilte.

Karoliina Kaldmaa

Soomes kasutati  palju arvuteid. Neil olid e-õpikud ja kõik harjutused toimusid arvutis. Minu arust ei kasutatud seal lõimitud õpet. Palju oli aga rühmatöid. 

Grete-Lisett Alak

Õpetaja Kaire kogemused töövarjutamisest ITST Vittorio Emmanuele III koolis 12.- 15. novembril

 

Nädal Palermos oli täis põnevaid ja õpetlikke hetki ja jään seda ega tänutundega meenutama. Õppisin tundma nii Sitsiiliat ja sealsete elanike igapäevaelu minevikku ja olevikku kui ka meie partnerkooli - Istituto Tecnico Statale del settero Tecnologico "Vittorio Emanuele III", olles töövarjuks inglise keele õpetajatele.

Minu teadmised Itaalia haridussüsteemi kohta olid enne töövarjuks olemist tagasihoidlikud ja nädala jooksul õppisin nii mõndagi. Sain teada, et Itaalias kestab üldharidus 13 aastat (5+3+5). Esimesed viis kooliaastat on algkool (alates 5. eluaastast), millele järgneb 3 aastat põhikooli, misjärel saavad õpilased jätkata gümnaasiumis, mis kestab viis aastat (2+3). Ja kuigi koolikohustus on 16. eluaastani, jätkab enamik õpilasi õpinguid pärast gümnaasiumi esimest kahte aastat. Meie partnerkool on nii vormilt kui sisult tehniline gümnaasium ehk siis meie mõistes kutsekeskkool. Selles koolis õpib umbes 1800 õpilast, kellest vaid paarkümmend on tüdrukud. Õpetajaid on 180, sealhulgas erivajadustega õpilaste tugipersonal. Keskkool on korraldatud 2+3 süsteemis, mis tähendab, et esimesed kaks aastat õpitakse üldaineid (matemaatika, itaalia keel ja kirjandus, inglise keel, keemia, füüsika, kehaline kasvatus jne), misjärel läbitakse 3-aastane spetsialiseerumisprogramm. Meie partnerkool pakub kolme spetsialiseerumisvõimalust: IT, elektrotehnika ja mehaanika. Väidetavalt on nende kooli lõpetanud õpilased tööturul hinnatud.

Tunnid on 60-minutilised ja vahetunnid on väga lühikesed. Sööklat või kohvikut koolis ei olnud, nii et õpilased käisid kas üle tänava asuvas söögikohas söömas või võtsid kodust toidu kaasa. Õpilased on paiksed ja õpetajad liiguvad klassist klassi. Ja ehkki sellega on harjutud, peavad nad kindlalt paremaks vastupidist.

Kogesin, et nii õpilased kui ka õpetajad on ülimalt sõbralikud ja suhtlemisaldis. Õpilased olid koos õpetajatega ette valmistanud muljetavaldava hulga ettekandeid oma kodulinna ja laiemalt Sitsiilia vaatamisväärsuste ja kultuuri kohta, mida nad siis esitasid nii koolis kui ka Palermos giidituuri tehes. Imetlusväärne oli õpilaste tahe, julgus ja esinemisoskus ning heatahtlik vastuvõtlikkus õpetajate täiendustele või tähelepanekutele.

Vestlused inglise keele õpetajatega  ja nende tundides osalemine andis mulle hea võimaluse panna tähele õpetamise ja õppimise sarnasusi ja erinevusi. Erinevad õpetajad tähtsustavad keeleõppe erinevaid aspekte, kuid kahtlemata on sealsetes keeletundides kõige olulisem suhtlemine. Ja seda püüavad õpetajad palju teha. Õpilased on, sarnaselt Eestile, erinevate võimete ja jõudlusega, aga õpetajatesse ja õpitavasse suhtuti tõsiselt ja innuga. Leksikaalse lähenemise kasutamist peetakse oluliseks, sest õpilased peavad omandama võimalikult palju sõnavara, et ennast ladusalt ja selgesõnaliselt väljendada ning nii suulisest kui kirjalikust kõnest ja tekstidest aru saada. Sageli kasutatakse CLIL-lähenemist (eriti spetsialiseerumise aastatel) ja selles osas tehakse kolleegidega koostööd. Ka projektõpe on eelistatud just oma selge ja konkreetse eesmärgi püstituse ning nähtava/käegakatsutava tulemi tõttu.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osas kasutatakse mitmeid erinevaid äppe ja e-keskkondi. Mitmeid neist on ka minul igapäevaselt kasutusel, mõned aga vajavad tutvumist, et siis hinnata nende otstarbekust. Õppetöös kasutatakse nutitahvlit, Google'i klassiruum klassiruumi haldamiseks ja asünkroonseks tegevuseks, erinevaid keeleõppe veebilehekülgi, Kahoot!-i viktoriinide jaoks, Geminit piltide jaoks, Luvvoice’i kirjutatud teksti häältekstiks muutmiseks, Nearpodi küsitluste jaoks, Padletit kogude jaoks, Storyboard Thati koomiksite tegemiseks. Itaalia õpetajate sõnul oli kõige keerulisem see, et kuni eelmise aastani ei olnud neil stabiilset internetiühendust ega nutitahvleid. Seega näib, et oleme selles osas sammu võrra paremal järjel. Lisaks ei tunne nii mõnigi õpetaja end digitaalsete tööriistade ja programmide kasutamises piisavalt enesekindlalt, sest tehnoloogia areng on liiga kiire, et sellega kaasas jõuda käia. Tehnoloogia kasutamine klassiruumis motiveerib kindlasti õpilasi üldiselt, sest nad tunnevad end vabalt neile juba tuttava õppimisviisiga. Teisalt tajuvad õpetajad järk-järgulist huvi kadumist pabertekstide või tekstide lugemise vastu üldiselt ja ka käsitsi kirjutamise vastu ning see põhjustab õpetajate hinnangul pikemas perspektiivis analüüsioskuste puudumist.

Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 6. osa

Laupäev, 16. november 

Seekord sain natuke kauem magada. Panin asjad kokku, jätsin perega musitades hüvasti ja asusimegi teele lennujaama. Lennujaamas pidin jätma hüvasti Christo emaga, kes oli nädala jooksul mulle eriti kalliks saanud, isegi kui ühtegi sõna meie vahel ei vahetunud. Kui kogu Sitsiilia seltskonnaga hüvasti sai jäetud, suundusime Eesti seltskonnaga edasi Rooma teekonnale.

Kui Rooma lennujaamast välja jõudsime, saime koheselt oma nahal tunda tõelise novembrikuu ilma. Jätsime asjad hotelli ja läksime linna peale. Kõigepealt nägime Trevi purskkaevu ja  siis kuulsat Antiik-Rooma Panteoni. Ehitise sisemus oli tõesti lummav ning raske oli hoomata fakti, et nii uhked ehitised olid ehitatud ilma kraanade ja muude ehitusmasinateta. 

Pärast seda läksime Vittorio Emanuele II ehitise treppidele ronima. Linnavaade hoone kõrgustelt jääb mul vist igaveseks meelde.

  Kui treppidelt lõpuks alla saime, suundusime teele Colosseumi poole. Rooma linnas kõndida oli maagiline, kõik hooned olid kaunid ja isegi taevas oli lummav. Colosseumit ja muid Rooma ikoonilisi ehitisi päriselus näha oli täiesti vapustav ning samal ajal neid imetledes, saime Evelin Teivalt palju Rooma ajaloo kohta teada.

Pärast linnatuuri saime ülejäänud õhtuks Jüri ja Lauraga vaba aega nautida. Pärast linnas veidi ekslemist, läksime kohalikku restorani liiga piprast carbonarat sööma ning seejärel suundusime hotelli tagasi. Meil olid suured plaanid kolmekesi veel tagasi linna peale minna, kuid lõpuks otsustasime hotelli jääda ja selle reisi lemmikmängu - durakat mängida.

Victoria

Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 5. osa

 

Reede, 15. november 

Christo pere elas Terrasini linnas, mis on Palermost natuke alla tunni kaugusel, nii et iga hommik pidin ma ärkama 5.45, et Christoga 6.30 koolibussile jõuda.

Nädal oli olnud pikk ja väsitav, nii et reede hommik algas mul sisse magamisega ja bussile jooksmisega. Koolis saime Jüri ja Gabrielega kokku ning läksime poiste klassi filmi vaatama. Pärast tundi anti meile umbes tund aega, et panna kokku üks esitlus oma Sitsiilia muljetest ning seejärel esitada see meie võõrustajate klassile. Lisaks kandsime veelkord ette Jüriga meie Eesti esitluse.

Pärast kooli läksime võõrustajate ja õpetajatega Normani paleesse tuurile. Seal oli vaja läbi range turvakontrolli minna ning kellel oli kotis midagi teravat või metallist, pidi oma esemed õue jätma. Hoone oli täis detailseid kaunistusi ja kauneid maale. saime teada, et lisaks ajaloolisele väärtusele, on Normani palee ka kohaliku valitsuse asutus.

Kui õhtul koju jõudsime, otsustas Christo mind viia oma mopeediga Terrasini linna peale sõitma. Linnas sõita oli veidi hirmus, kuid siiski väga erakordne. Christo tutvustas mulle tähtsamaid vaatamisväärsusi Terrasinis, näiteks Terrasini katedraal, millel on kaks kellatorni, murtud südame kuju ja Terrasini rand. Mopeedil sai aku poole tee peal tühjaks, nii et pidime Christo onu järgi kutsuma.

Kui koju tagasi jõudsime, panime end kiiresti valmis, et Christo sugulased vastu võtta, sest Christo vanemad olid otsustanud umbes 15 sugulast külla kutsuda ja väikese peo korraldada. Keegi selles peres ei rääkinud väga palju inglise keelt, kuid ka vähese suhtlusega tundsin end väga mõistetult kogu seltskonna poolt. Christo onu oli väga huvitav tegelane, rääkisin peol peamiselt temaga, sest ta oskas kõige paremini inglise keelt, kuid kuna ta oli keele ära õppinud Ameerika filmidest, oli iga lause tal roppusi täis.

Kuigi minu arust oli pidu väga tore, ei tundnud Christo samamoodi ning ta pakkus välja kokku saada oma sõbra Mariaga. Kõndisime umbes 2 tundi Terrasinis ringi ning Cristo ja Maria rääkisid peamiselt ainult omavahel, sest Maria ei rääkinud üldse inglise keelt. Selleks hetkeks olin ma omadega täiesti läbi - kell oli pool 2 öösel, olin terve nädal magamata olnud ning kolmas ratas olla polnud ka väga meeldiv. Kõik, mida teha tahtsin, oli koju minna. 

Victoria

Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 4. osa

 

Neljapäev, 14. november 

Ärkasin hommikul väsinuna ja tuli välja, et ka haigena. Väga ilus ilm oli juba hommikul - päike paistis ja täitsa soe oli. Sõitsime Casteldacciast Palermosse Porta Felice juurde ning seal saime kõik kokku. 

Kui kõik olid kohal, hakkasid Vittorio Emanuele III kooli õpilased meile tutvustama ja näitama erinevaid vaatamisväärsusi. Tutvustati näiteks Porta Felice linnaväravat, Falcone ja Borsellino muraali.

 Kõndisime mööda tänavaid ja iga tähtsama monumendi juures räägiti millestki juurde. Hiljem jõudsime kohta nimega Palazzo Abatellis, mis on Sitsiilia piirkonna kunstigalerii. Ka seal õpilased rääkisid kunstiteostest ja tutvustasid neid meile. 

Pärast seda läksime Fontana Pretoriat vaatama, mis oli imeilus purskkaev. 

Siis läksime Santa Caterina d'Alessandria kloostrisse. Kloostri sees on pagariäri, kust inimesed saavad osta vanade nunnaretseptide järgi valmistatud martsipanist kujukesi, kooke ja saiakesi. Saime nautida sisehoovis mõnusat ilma saiakesi süües.

Pärast kloostris käimist oli natuke vaba aega. Kuna ikkagi magusatest saiakestest kõhtu täis ei saa, siis läksime kohvikusse midagi toitvamat sööma. Meil oli pärast söömist veel aega üle ja meie võõrustajad viisid meid uude sadamasse ning nautisime seal head mereõhku.

Seejärel kiirustasime Itaalia suurima, Massimo ooperiteatri juurde. Seal saime Massimo teatrisse sisse minna tuurile. Giid rääkis teatri ajaloost ja saime nautida teatri hingematvat arhitektuuri.

Pärast tuuri oli juba hilja ja seega veel vaba aega. Kuna mul oli rongini natukene aega, läksime kohaliku kohviku juurde istuma ning saime mõnusad pool tundi Durakat mängida. Hiljem sõitsime Antonioga rongiga koju. Enesetunne oli päeva jooksul halvemaks läinud ja tundsin end tõesti halvasti kui koju jõudsime, õhtul puhkasin ja läksin varakult magama. Haigeks jäämine oli tõesti ootamatu ja ainuke halb asi reisi jooksul.

Laura