Nädal Palermos oli täis põnevaid ja
õpetlikke hetki ja jään seda ega tänutundega meenutama. Õppisin tundma nii
Sitsiiliat ja sealsete elanike igapäevaelu minevikku ja olevikku kui ka meie
partnerkooli - Istituto Tecnico Statale del settero Tecnologico "Vittorio
Emanuele III", olles töövarjuks inglise keele õpetajatele.
Minu teadmised Itaalia haridussüsteemi
kohta olid enne töövarjuks olemist tagasihoidlikud ja nädala jooksul õppisin
nii mõndagi. Sain teada, et Itaalias kestab üldharidus 13 aastat (5+3+5).
Esimesed viis kooliaastat on algkool (alates 5. eluaastast), millele järgneb 3
aastat põhikooli, misjärel saavad õpilased jätkata gümnaasiumis, mis kestab
viis aastat (2+3). Ja kuigi koolikohustus on 16. eluaastani, jätkab enamik
õpilasi õpinguid pärast gümnaasiumi esimest kahte aastat. Meie partnerkool on
nii vormilt kui sisult tehniline gümnaasium ehk siis meie mõistes
kutsekeskkool. Selles koolis õpib umbes 1800 õpilast, kellest vaid paarkümmend
on tüdrukud. Õpetajaid on 180, sealhulgas erivajadustega õpilaste tugipersonal.
Keskkool on korraldatud 2+3 süsteemis, mis tähendab, et esimesed kaks aastat
õpitakse üldaineid (matemaatika, itaalia keel ja kirjandus, inglise keel,
keemia, füüsika, kehaline kasvatus jne), misjärel läbitakse 3-aastane
spetsialiseerumisprogramm. Meie partnerkool pakub kolme
spetsialiseerumisvõimalust: IT, elektrotehnika ja mehaanika. Väidetavalt on
nende kooli lõpetanud õpilased tööturul hinnatud.
Tunnid on 60-minutilised ja vahetunnid on
väga lühikesed. Sööklat või kohvikut koolis ei olnud, nii et õpilased käisid
kas üle tänava asuvas söögikohas söömas või võtsid kodust toidu kaasa. Õpilased
on paiksed ja õpetajad liiguvad klassist klassi. Ja ehkki sellega on harjutud,
peavad nad kindlalt paremaks vastupidist.
Kogesin, et nii õpilased kui ka õpetajad
on ülimalt sõbralikud ja suhtlemisaldis. Õpilased olid koos õpetajatega ette valmistanud
muljetavaldava hulga ettekandeid oma kodulinna ja laiemalt Sitsiilia
vaatamisväärsuste ja kultuuri kohta, mida nad siis esitasid nii koolis kui ka
Palermos giidituuri tehes. Imetlusväärne oli õpilaste tahe, julgus ja
esinemisoskus ning heatahtlik vastuvõtlikkus õpetajate täiendustele või
tähelepanekutele.
Vestlused inglise keele õpetajatega ja nende tundides osalemine andis mulle hea
võimaluse panna tähele õpetamise ja õppimise sarnasusi ja erinevusi. Erinevad
õpetajad tähtsustavad keeleõppe erinevaid aspekte, kuid kahtlemata on sealsetes
keeletundides kõige olulisem suhtlemine. Ja seda püüavad õpetajad palju teha.
Õpilased on, sarnaselt Eestile, erinevate võimete ja jõudlusega, aga
õpetajatesse ja õpitavasse suhtuti tõsiselt ja innuga. Leksikaalse lähenemise
kasutamist peetakse oluliseks, sest õpilased peavad omandama võimalikult palju
sõnavara, et ennast ladusalt ja selgesõnaliselt väljendada ning nii suulisest
kui kirjalikust kõnest ja tekstidest aru saada. Sageli kasutatakse
CLIL-lähenemist (eriti spetsialiseerumise aastatel) ja selles osas tehakse
kolleegidega koostööd. Ka projektõpe on eelistatud just oma selge ja konkreetse
eesmärgi püstituse ning nähtava/käegakatsutava tulemi tõttu.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osas
kasutatakse mitmeid erinevaid äppe ja e-keskkondi. Mitmeid neist on ka minul
igapäevaselt kasutusel, mõned aga vajavad tutvumist, et siis hinnata nende
otstarbekust. Õppetöös kasutatakse nutitahvlit, Google'i klassiruum klassiruumi
haldamiseks ja asünkroonseks tegevuseks, erinevaid keeleõppe veebilehekülgi,
Kahoot!-i viktoriinide jaoks, Geminit piltide jaoks, Luvvoice’i kirjutatud
teksti häältekstiks muutmiseks, Nearpodi küsitluste jaoks, Padletit kogude
jaoks, Storyboard Thati koomiksite tegemiseks. Itaalia õpetajate sõnul oli
kõige keerulisem see, et kuni eelmise aastani ei olnud neil stabiilset
internetiühendust ega nutitahvleid. Seega näib, et oleme selles osas sammu
võrra paremal järjel. Lisaks ei tunne nii mõnigi õpetaja end digitaalsete
tööriistade ja programmide kasutamises piisavalt enesekindlalt, sest
tehnoloogia areng on liiga kiire, et sellega kaasas jõuda käia. Tehnoloogia
kasutamine klassiruumis motiveerib kindlasti õpilasi üldiselt, sest nad
tunnevad end vabalt neile juba tuttava õppimisviisiga. Teisalt tajuvad õpetajad
järk-järgulist huvi kadumist pabertekstide või tekstide lugemise vastu üldiselt
ja ka käsitsi kirjutamise vastu ning see põhjustab õpetajate hinnangul pikemas
perspektiivis analüüsioskuste puudumist.
No comments:
Post a Comment