Õpetaja Liina kogemused töövarjutamisest Janakkalan Lukios 13.- 16. veebruaril

Töövarjutamine Soomes Turenki linnas osutus vaatamata esialgu just sellel hetkel riigis alanud hirmutavale transporditöötajate streigilainele ja lisaks lumetuisustele ilmadele ikkagi põnevaks. Erialast tulenevalt on alati huvitav näha, kuidas toimub õppetöö teistes riikides. Tore on võrrelda, saada uusi ideid ja näha, et Eesti õppesüsteem ja töökorraldus on tegelikult heal tasemel. Meie koolides on uuemate tehnoloogiliste abivahenditega varustatus piirkonniti väga erinev. Väiksema eelarvega valdadel ei ole võrreldes suurtega piisavalt rahalisi võimalusi, et hoogsalt areneva IT poolt pakutavaga sammu pidada.

Maapiirkondade koolides Eestis, erinevalt jõukamatest paikadest,  ei ole ka eriti palju erinevaid rahvusi esindatud. Seevastu oli Soome koolides hästi näha õpilaste sallivust ja viisakat suhtumist, olenemata õpilase rahvusest, nahavärvist või päritolumaast. Turenkis õpivad noored ettevõtja ja investor Jan-Peter Edvin Vesterbacka loodud  programmi Finest Future raames Vietnamist ja Myanmarist. Programmis osalemiseks alustavad noored juba oma kodumaal soome keele õpinguid, et uude keskkonda kiiremini sisse elada ja õppetööga seal toime tulla. Gümnaasiumi lõppedes on neil võimalus jätkata haridusteed Soome ülikoolides. Muidugi oli koolis õpilasi ka Ukrainast ning isegi Somaaliast. Kõigi noorte omavaheline läbisaamine oli suurepärane.

Soomes on kooli poolt kolmeks aastaks gümnaasiumiõpilaste käsutuses sülearvutid, et soovi korral konspekteerida õpitavat tunnis kohe arvutisse, kuigi õpilased on välja öelnud, et nad siiski eelistavad õppides kasutada õpikuid ja vihikuid. Oli meeldiv tõdeda, et ka noored ise tunnetavad, kui palju parem on lõputute hiireklikkide asemel hoida päriselt käes pastakat, vihikut ja raamatut.

Õpetajate tasakaalukus ja oskus kohati „mitte märgata“, nagu oleks kogemata mõnel õpilasel arvutis avanenud lisalehekülgi ja „ühe silmaga“ vaadati vahepeal asjasse mittepuutuvat. Siis piisas tunni teema jätkamiseks õpetaja sõbralikust meeldetuletusest. 

Teemadesse süvenetakse, harjutused on pikad ja põhjalikud, ei kiirustata. Seda soodustab nii koolitundide pikkus – 75 minutit – kui ka kursuste maht – 37 tundi. Soome õpetajad kiidavad enda õppematerjale ja koolis veedetud nädala põhjal võib öelda, et see on tõepoolest nii. Sõnapaar „rahulik kulgemine“ iseloomustabki sealset haridussüsteemi kõige paremini.

Kõikides ainetundides kasutasid õpetajad lisaks suulisele selgitamisele iga uue õppematerjali, harjutuse või õpiku lehekülje näitlikustamiseks dokumendikaamerat, mille abil kuvati ülesanne õpilastele ekraanile. Makismaalne näitlikustamine lihtsustab tunni andmist õpetaja jaoks ning jälgimist võimalike tähelepanuhäiretega või soome keelest erineva emakeelega õpilaste jaoks. 

Usundiõpetuse tund oli hea näide sallivuskasvatuse ja silmaringi arendamise lõimingust. Ühtlasi oli õpetaja ise oma rahuliku ja toetava suhtumisega väga suureks eeskujuks, kuna klassis leidus mitu õpilast, kes ei olnud üldse koostööaltid ja tegelesid kogu tunni vältel ainult kõrvaliste asjadega.

Projektitunni tütarlapsed olid julged ja hakkajad. Lisaks varasemalt ette valmistatud teemadele leiti õpilastega Eestist suhtlemise käigus tekkinud ideedele kohe kooli kodulehelt näitlikustavad videod. See aitas nende mõtteid meile paremini selgitada. Näiteks oli koolis just toimunud ball Wanhat Tanssit ja elevus peost ei olnud veel jõudnud raugeda. Lõpuklassil oli alanud eksamiperiood ja 11. klass pidas peo, et tähistada nende kui kõige vanema klassi staatust.

Inglise keele tund soome õpilastele meie soomepoolse projektikoordinaator Lottaga kulges samuti mõnusas töises suminas. Meie mõistes pikk tund möödus lennates tänu õpetaja ja õpilaste vahel valitsenud vahetule suhtlusele ja noorte kartmatusele esitada ka nö rumalaid küsimusi.

Soome keel võõrkeelena oli mõeldud Finest Future projekti noortele. Õpetaja kasutas esimese aasta ehk 10. klassi õpilastega paralleelselt inglise ja soome keelt. Teise aasta ehk 11. klassi õpilastega kostus tunnis juba märkimisväärselt vähem inglise keelt. Kõikidel projekti õpilastel lasus lisaks tunnivälise adapteeritud kirjanduse lugemise kohustus. Ettekande loetud raamatu kohta võis teha kasvõi pantomiimi abil.

Rootsi keele tund kujunes pigem vestlusringiks, kus õpetaja tutvustas õppematerjale ja õpilased tundsid huvi Eesti haridussüsteemi vastu. Tekkis pisut piinlik olukord ja vabandasime, et õpilaste õppetöö niimoodi oma äkilise ilmumisega katkestasime. Selgus, et enamus soomlasi räägib paremini inglise keelt kui rootsi keelt, hoolimata faktist, et rootsi keel on Soomes teine riigikeel.

Bioloogias rakendati lisaks arvutiga konspekteerimisele teadmiste kinnistamiseks ka käelist tegevust. Õpetaja poolt paberil ette valmistatud õppematerjal inimese aju osade kohta lõigati lahti, värviti ja kleebiti plakatile tagasi koos täiendavate kirjalike selgitustega. Klassiruumi seintel võis näha mitmesuguseid käepärastest vahenditest valmistatud vahvaid mudeleid raku ehitusest ja talitlusest. See iseloomustas ilmekalt õpetaja tööstiili.

Põnevaks osutus lõiming ajaloo, filosoofia ja soome keele vahel, kuna sõnavara ning terminid on keerulised. Niimoodi koos toimetades lihtsustavad õpetajad õppetööd just nendele noortele, kes õpivad soome keelt võõrkeelena.

Pilootprojektina kuulsime koolis sellest sügisest algatatud eripedagoog-tugispetsialisti teenusest väljalangemise ennetamiseks ka gümnaasiumiõpilastele. See oleks kindlasti väga vajalik igas koolis, olenemata riigist!

Jäi silma kooli enda sisevõrk Abiti arvestuslike tööde ja eksamite tegemiseks, et lihtsustada õpetajate tööd ja vältida sekeldusi spikerdamise või AI kasutamisega. Hindamissüsteem on neljast kümneni ja vaid „4“ on mitterahuldav, mis tundub igati mõistlik. Milleks mitu hinnet, näitamaks õpilasele, et tema teadmised pole piisavad. Soome e-koolivõrk kannab vahvat nime Wilma ja väga levinud on Google Classroomi kasutamine.

Riigisisesed väljasõidud on õpilastele tasuta. Aastate jooksul on sarnaselt meile igal vanuseastmel kujunenud välja kohad, mida külastatakse. Kaugemate paikade külastamise eest peavad lapsevanemad ise maksma.

Turenkis õpivad ka noored Eestist, kes on Soome elama asunud või sattunud vanemate töökohustuste tõttu. Vestluse käigus selgus, et Soomes on ainemahu seisukohast siiski lihtsam õppida kui Eestis. Seda järeldavad nad suhtluse põhjal oma Eesti sõpradega.

 

Liina Uusküla