Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 3. osa

 

Kolmapäev, 13. November 

Imelikul kombel, kuigi elasime koolile teistest lähemal, kõndisime hommikul ise kooli ainult kolmapäeval. Ümbrus oli tõeliselt kaunis – kitsad tänavad, kõrged majad ja väikesed autod. Sitsiilia maastik oli täpselt selline, nagu olin ette kujutanud.

Koolis meid saadeti kohe arvutiklassi, kus õpetati meile itaalia keelt ja ka mõned Sitsiilia slängi väljendid. Kultuurivahetusele panustasime ka meie, õpetasime neile paar eestikeelset sõna ja keelesõlme. Hääldusega said poisid üsna hästi hakkama, tugevad sulghäälikud itaallastele ju võõrad ei ole.

Tunnis tegime ka projektitööd, kus arutasime meie ja nende kooli erinevusi õppekavas ja nutiseadmete kasutamises. Viimane koolipäeva tegevus oli INTE-laadne programmeerimise tund, kus muidugi ei olnud meil piisavalt kogemust, et palju kaasa teha. Kuid siiski saime teada, kuidas süsteem töötab.

Pärast kooli läksime mõne õpilasega jalka väljakule, et nende matši vaadata. Kui õigesti mäletan, Vici võõrustaja-poisi Christo tiim võitis. Käisime siis kõrval kohvikus söömas, kus kuulsime isegi naaberlauast eesti keelt. Jätsin hüvasti Vici ja Lauraga, ning Gabri isa viis meid koju.

Hiljem õhtul suundusime jälle linna peale. Seekord jalutasime veidi mööda rannajoont, kuigi väga soe just ei olnud. Kolmapäeva õhtul oli Palermo palju rahulikum ja vaiksem, näiteks reedega võrreldes. Nagu hoiaks keegi hinge kinni. Sõitsime tagasi koos Bolt-tüüpi jalgrattaga, mis oli päris kaootiline, sest ratas on täitsa kindlasti ühe inimese jaoks mõeldud.

Koju jõudes sõitsime mööda jälle ühest mäest, mis Gabri kodu kõrval oli. Tegin nalja (tegelikult ei teinud väga nalja,) et jään seda mäge rohkem igatsema kui teda. Sitsiilia maastik oli nii kadedust tekitav.

Jüri

 

Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 2. osa

 

Teisipäev, 12. november 

Eelnev päev oli olnud pikk ja raske ning jõudsime hilja koju. Hommikul oli ka varakult äratus, kuid mitte nii vara kui teistel. Ma elasin Casteldaccias, mis on umbes 30 minutit Palermost. Mina sain hiljem ärgata, sest mind ja Antoniot viidi autoga kooli. Hommikul sadas vihma ja autol polnud soojendust, seega auto esiklaas oli terve sõit udune.

Jõudsime Antonioga paar minutit hiljem kooli kui oli kokku lepitud. Kui kõik kohal olid, tehti meile koolituur ja räägiti kooli ajaloost. 

Pärast tuuri tegime terve saali täie õpilastele Eesti kohta esitluse. Kui olime oma esitluse ära teinud, tehti meile mitme klassi poolt Sitsiilia kohta esitlusi. Esitlused Sitsiilast olid kõik väga huvitavad ja detailsed ning tore oli kuulata.

Pärast kõiki esitlusi läksime mina, Jüri ja Victoria linna peale kõndima ja ringi vaatama. Esmalt otsisime Il Capo turu üles, kõndisime seal ringi ja ostsime mõned suveniirid. Käisime ka ühes kirikus, mis turu kõrval seisis ning imetlesime kiriku äärmiselt detailset interjööri. 

Hiljem saime oma võõrustajatega kokku ja läksime kohvikusse Durakat mängima. Seejärel kõndisime mitu tundi linna peal ja vaatasime tähtsamaid vaatamisväärsusi. Umbes kella 7 paiku jõudsime mina ja Antonio tagasi koju. Ma puhkasin ja toimetasin omaette ning umbes kell 9 sõime perega õhtusööki. Hiljem pakuti mulle, et võiks mere äärde jalutama minna ja jäätist sööma ning seda me ka tegime. Jõudsime suhteliselt hilja koju tagasi ja ma läksin magama.

Laura Aess

Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 1. osa

 Esmaspäev, 11. november

Palermosse jõudsime alles esmaspäeva õhtul, kaheksa paiku. Lennujaamas võtsid meid vastu võõrustajapered ja kooli inglise keele õpetaja Claudia. Minu võõrustaja poisi nimi oli Gabriele. Tema ja ta isa viisid mind peale saabumist nende nõbu pulma-järgsele peole. 

Peol sain tutvuda suure osa nende perega, kes võtsid mind soojalt vastu. Üks lahedamaid hetki oli pulmabändi etteaste. Trummariks oli vaid 6-aastane poiss, kuid annet tal oli. Peol pakuti häid roogasid ning sain esimest korda maitsta cannolit — klassikalist Sitsiilia magustoitu.

Mulle avaldas muljet, kui armsad ja julged itaallased olid, ning see õhtu andis juba esimesel päeval aimu, kui soe kultuur mind siin ees ootab. Koju jõudsime alles kell kaks öösel, siis pakkisin natuke oma kohvrit lahti ja vajusin kohe magama. Sellest sai meeldejääv algus reisile.

Jüri Leemets

Töövarjutamine Marianum Fulda koolis 16.-20. september 2024

Õpetaja Evelini muljed töövarjutamisest Saksamaal, Fulda Marianum koolis 17.-20. septembril

Eramus+ projekti “Keel ja pärand – Euroopa alusväärtused” raames töövarjutamine Fulda Marianum koolis 17.-20. septembril oli suurepärane võimalus tutvuda Saksamaa haridussüsteemi ja Marianum kooli õppekorraldusega, kohtuda sealsete kolleegidega ning külastada erinevaid tunde. Töövarjutamisel oli lisaks õppejuhi ja õpetaja töökogemuse saamisel tähelepanu all ka digivahendite kasutamine õppetöös.

Allpool esitatud kokkuvõte külaskäigust töövarjuna Fulda Marianum kooli on kasutatud infot kohtumistelt kooli õppealajuhataja ja asedirektor Christian Heiliga, inglise keele õpetaja Andrea Sternberg-Holfeldi ja kunstiõpetaja Pia ..., samuti vestlustest teiste Fulda kooli õpetajatega.

Saksamaal lähevad lapsed kooli viieaastaselt ning kooliaeg kestab 12-13 aastat, vastavalt valitud suunitlusele. Võrreldes Eestiga, tundub koolikord Saksamaal rangem, sest siin hakatakse lapsi  suunama elukutset valima varem kui meil. Saksamaa koolisüsteemis otsustatakse juba pärast neljandat klassi, kas õpilane saab sisse  ihaldatud gümnaasiumi, mis kestab 5.–12/13. klassini, või jätkab Realschule’s.  Realschule vastab Eesti põhikooliastmele (1.-10. klass), kust saab õpinguid jätkata eelkõige kutsehariduses või täiskasvanute gümnaasiumis. Sealt saadud tunnistus annab õpitulemustest sõltuvalt õiguse omandada kas rakenduskõrghariduse, õppida teatud erialasid ülikoolis või jätkata kõigil erialadel.

Erinevustest saab välja tuua ka pikema kooliaasta - Saksamaal on kooliaasta pikkuseks 40 nädalat ehk 200 koolipäeva, meil 35 nädalat ehk 175 õppepäeva.

Kui Fuldas Marianumi kool 1951. aastal avati, õppis seal 57 õpilast, täna 1200 õpilast. Kooli praeguses asukohas asub õppeasutus alates 1962. aastast. Tänu arvukatele renoveerimis- ja laiendustöödele koosneb kool mitmest koolimajast, suurest auditooriumist koos kohvikuga, kahest spordihallist, väikese mänguväljakuga spordiväljakust, rannavõrkpalliväljakust ja paljudest suurtest haljasaladest (vt foto).

Foto: https://www.marianum-fulda.de/

Marianumi kool Fuldas koosneb tegelikult kahest koolist. Realschule-tüüpi kool asutati 1951. aastal Marianistide Ordu poolt, millest alates on asutatud mariaanlikke koole kogu maailmas. Fulda Marianum kool on katoliiklik kool, kus noored puutuvad kokku evangeeliumiga ja saavad seeläbi oma usuelus tugevneda. Kooli kogukonnas, mida iseloomustab sõbralikkus, abivalmidus ja vastastikune lugupidamine, õpetatakse kristlikul usul põhinevaid väärtusi. Koolis toimuvad kooliteenistused kirikuaasta erilistel pühadel ning klassijumalateenistused paastu- ja advendiajal, samuti iga-aastased mälestusüritused marianistide asutaja, isa Wilhelm J. Chaminade'i surma-aastapäeva puhul, usuõpetuse päevad 8. ja 11. klassile jms.

Fulda Marianumi kooli saab astuda pärast algkooli 10-aastaselt eelneva tunnistuse, vanemate avalduse ja vestluse alusel. Konkurss on õpetajate sõnul tihe, umbes 600st soovijast võetakse vastu 120 õpilast, kellest moodustatakse 5 paralleelklassi. Osa õpilastest lahkub koolist pärast 10. klassi. Õpinguid võib aga ka jätkata ning lõpetada 13. klassi, kuid selle võib jätta ka läbimata, kui pole soovi akadeemilisel erialal edasi õppida (nt arst, õpetaja vms).

5. klassis alustatakse esimese võõrkeelena inglise keele õppimist. 7. õppeaastal saavad õpilased valida prantsuse, ladina ja hispaania võõrkeelte vahel või käia hoopis tööpraktikal. Infotehnoloogilist algõpetust saab iga 5., 6. ja 9. klassi õpilane. Praegu õpib koolis umbes 840 õpilast, kes saavad lõputunnistuse pärast 10. klassi. Enamik õpilastest jätkab oma kooliteed pärast keskkooli meie gümnaasiumis.

Keskkooli vanem aste on organisatsiooniliselt iseseisev kooliharu, mis alustas tööd 1978. aastal 29 õpilasega ja sellest ajast on Marianum pidevalt kasvanud. Praegu umbes 340 gümnaasiumiõpilasest on 65–70% endised keskkooliõpilased.

Keskkooli vanema astme õppetöö korralduslikust poolest andis hea ülevaate kohtumine Fulda kooli gümnaasiumi õppealajuhataja ja asedirektor Christian Heiliga (foto), kes on ka ise selles koolis õppinud. Pärast Marianumi lõpetamist (2002–2007) õppis ta matemaatikat, arvutiteadust ja füüsikat. Marianumis töötab Christian Heil alates 2010. aasta veebruarist, 1. augustil 2014 määrati ta Marianumi gümnaasiumiosa juhtima ning alates 1. oktoobrist 2020 täidab ta ka koolijuhi asetäitja rolli.

 

Christian Heili sõnul võetakse 11. klassi vastu 120 õpilast, kuid kooli lõpetab neist umbes 105 õpilast. Koolist väljalangemise põhjused on enamasti samad nagu meil - vaimse tervise probleemid, sellega seonduvalt koolist puudumine ning õppetöös mahajäämus. Õppealajuhataja hinnangul on eespool nimetatud õpiraskused, eriti keskendumishäired, tekkinud just viimasel viiel aastal, pärast koroonapandeemiat. Nii klassijuhatajad kui kooli tugispetsialist tegelevad õpiraskustes õpilastega, püüdes neid igati toetada ja nende muresid lahendada.

Fulda Marianumi koolis on üldõpe, suundasid ei ole. Alates 12. klassist on õpilasel aga võimalik valida kaks õppeainet, mida hakkab õppima niinimetatud advanced (edasijõudnute) tasemel, mis tähendab kolme nädalatunni asemel viit nädalatundi. Lõpueksameid on kokku 5, millest 3 on kirjalikud (2 advanced level, 1 basic level) ning 2 suulist eksamit õpilase vabal valikul.

Marianum Fulda on riiklikult tunnustatud iseseisev kool, mis annab oma õpilastele sama koolikvalifikatsiooni kui riigikoolid. See tähendab, et abituuriumieksamid annavad täielikult kehtiva üldise sisseastumiskvalifikatsiooni ülikooli, mis võimaldab õpilastel jätkata õpinguid mis tahes Saksamaa ülikoolis.

Christian Heil selgitas, et kuna riik ja kirik toetavad iseseisvaid koole vaid osaliselt, on Fulda Marianum sunnitud koolikulude rahastamiseks võtma õpilastelt igakuist koolimaksu. Seega on alates 2024/25. õppeaastast koolimaks esimesel kooliaastal 81 eurot 11 korda aastas ning edaspidi 10 korda aastas.

Aastast 2019 kasutavad õpetajad õppetöös iPade, õpilastel on iPadid tundides kasutamisel alates 8. klassist. IPadides on kooli sisevõrgust jagatud õppetööks vajaminev õppematerjal. Õpikutele ja töövihikutele lisaks võimaldab iPad õpilastel kirjutada ka käsitsi, nagu nägime 10. klassi inglise keele tunnis. Õpetajad kasutavad tundides paralleelselt iPadile ka kõige tavalisemat kriiti ja tahvlit. Tunnis jäi silma õpilaste aktiivsus nii suulisel vastamisel kohapeal, kui ka usinus õpetaja tahvlile kirjutatud teksti ümberkirjutamisel. Kõike, mis klassis ekraanile kuvati, juhtis õpetaja oma iPadist. (Vt fotod)

Vesteldes mitme õpetajaga, selgus et õpetajate puudus on ka Saksamaa koolides ehkki see pole alati nii olnud. Õpetajad meenutasid, et näiteks ajaperioodil 1980ndatest 2000ndateni oli õpetajana üldiselt raske tööd leida. Nüüd on olukord vastupidine. Fulda koolis näiteks oli hetkel puudus kunstiõpetajatest.

Tänaseks on teadusmaailmas tõendeid selle kohta, et liigne mobiiltelefonide kasutamine on seotud õpitulemuste halvenemisega ning et palju ekraaniaega mõjutab negatiivselt laste emotsionaalset stabiilsust. Uurisime, kas ja kuidas on reguleeritud Fulda kooli õpilaste mobiiltelefonide kasutamine koolipäeva ajal. Selgus, et Fulda koolis on reeglid rangemad kui Kadrina Keskkoolis. Õpilastel on lubatud lühiajaliselt telefonist infot vaadata. Reegli rikkumisel võetakse telefon ära ja sellele peab järgi tulema lapsevanem.  

Marianumi koolis on olulisel kohal esteetilis-muusikaline haridus. Kõik 5.-6. klassi õpilased osalevad kooris. Koolis on nii poiste- kui ka tütarlastekoor. Poistekooris on kokku 160 lauljat, kelle hulgas lisaks  õpilastele ka lapsevanemad, õpetajad ning endised õpilased.

Muljeterohke töövarjuks olemine sai osaks 6. klassi tütarlaste kooritunnis, kus osalseid ka meie 11. ja 12. klassi projektiõpilased. Tund toimus saalis, mis võimaldas laulmist ja liikumist ühendada. Muusikaõpetaja valis tunnikeeleks inglise keele, mis sobis ka 6. klassi õpilastele. Lauludest olid mitmed inglisekeelsed. Üks tunni osa oli laulumäng, milles ka meie külalistena aktiivselt osalesime. Meil paluti esitada üks eestikeelne laul. Laulsime koos liigutustega „Põdral maja metsa sees“ ning kirjeldasime, millest laul räägib. 6. klassi õpilased olid tunnis aktiivsed ning rõõmsameelsed. Tunnis mitmehäälset koorilaulu ei lauldud, kuid kaks laulu lauldi kaanonina, mis sõltuvalt laulust, oli päris keeruline ülesanne.

Kokkuvõtteks võib öelda, et töövarjuks olemine teises koolis, eriti välismaal, on väärtuslik kogemus, mis avardab arusaamist haridussüsteemide sarnasustest ja erinevustest, sealjuures toob esile väärtused, mida oleme osanud hoida.

 

Evelin Tiiter