Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 3. osa

 

Kolmapäev, 13. November 

Imelikul kombel, kuigi elasime koolile teistest lähemal, kõndisime hommikul ise kooli ainult kolmapäeval. Ümbrus oli tõeliselt kaunis – kitsad tänavad, kõrged majad ja väikesed autod. Sitsiilia maastik oli täpselt selline, nagu olin ette kujutanud.

Koolis meid saadeti kohe arvutiklassi, kus õpetati meile itaalia keelt ja ka mõned Sitsiilia slängi väljendid. Kultuurivahetusele panustasime ka meie, õpetasime neile paar eestikeelset sõna ja keelesõlme. Hääldusega said poisid üsna hästi hakkama, tugevad sulghäälikud itaallastele ju võõrad ei ole.

Tunnis tegime ka projektitööd, kus arutasime meie ja nende kooli erinevusi õppekavas ja nutiseadmete kasutamises. Viimane koolipäeva tegevus oli INTE-laadne programmeerimise tund, kus muidugi ei olnud meil piisavalt kogemust, et palju kaasa teha. Kuid siiski saime teada, kuidas süsteem töötab.

Pärast kooli läksime mõne õpilasega jalka väljakule, et nende matši vaadata. Kui õigesti mäletan, Vici võõrustaja-poisi Christo tiim võitis. Käisime siis kõrval kohvikus söömas, kus kuulsime isegi naaberlauast eesti keelt. Jätsin hüvasti Vici ja Lauraga, ning Gabri isa viis meid koju.

Hiljem õhtul suundusime jälle linna peale. Seekord jalutasime veidi mööda rannajoont, kuigi väga soe just ei olnud. Kolmapäeva õhtul oli Palermo palju rahulikum ja vaiksem, näiteks reedega võrreldes. Nagu hoiaks keegi hinge kinni. Sõitsime tagasi koos Bolt-tüüpi jalgrattaga, mis oli päris kaootiline, sest ratas on täitsa kindlasti ühe inimese jaoks mõeldud.

Koju jõudes sõitsime mööda jälle ühest mäest, mis Gabri kodu kõrval oli. Tegin nalja (tegelikult ei teinud väga nalja,) et jään seda mäge rohkem igatsema kui teda. Sitsiilia maastik oli nii kadedust tekitav.

Jüri

 

Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 2. osa

 

Teisipäev, 12. november 

Eelnev päev oli olnud pikk ja raske ning jõudsime hilja koju. Hommikul oli ka varakult äratus, kuid mitte nii vara kui teistel. Ma elasin Casteldaccias, mis on umbes 30 minutit Palermost. Mina sain hiljem ärgata, sest mind ja Antoniot viidi autoga kooli. Hommikul sadas vihma ja autol polnud soojendust, seega auto esiklaas oli terve sõit udune.

Jõudsime Antonioga paar minutit hiljem kooli kui oli kokku lepitud. Kui kõik kohal olid, tehti meile koolituur ja räägiti kooli ajaloost. 

Pärast tuuri tegime terve saali täie õpilastele Eesti kohta esitluse. Kui olime oma esitluse ära teinud, tehti meile mitme klassi poolt Sitsiilia kohta esitlusi. Esitlused Sitsiilast olid kõik väga huvitavad ja detailsed ning tore oli kuulata.

Pärast kõiki esitlusi läksime mina, Jüri ja Victoria linna peale kõndima ja ringi vaatama. Esmalt otsisime Il Capo turu üles, kõndisime seal ringi ja ostsime mõned suveniirid. Käisime ka ühes kirikus, mis turu kõrval seisis ning imetlesime kiriku äärmiselt detailset interjööri. 

Hiljem saime oma võõrustajatega kokku ja läksime kohvikusse Durakat mängima. Seejärel kõndisime mitu tundi linna peal ja vaatasime tähtsamaid vaatamisväärsusi. Umbes kella 7 paiku jõudsime mina ja Antonio tagasi koju. Ma puhkasin ja toimetasin omaette ning umbes kell 9 sõime perega õhtusööki. Hiljem pakuti mulle, et võiks mere äärde jalutama minna ja jäätist sööma ning seda me ka tegime. Jõudsime suhteliselt hilja koju tagasi ja ma läksin magama.

Laura Aess

Neljas õpiränne - ITS Vittorio Emanuele III 11.-17. november 1. osa

 Esmaspäev, 11. november

Palermosse jõudsime alles esmaspäeva õhtul, kaheksa paiku. Lennujaamas võtsid meid vastu võõrustajapered ja kooli inglise keele õpetaja Claudia. Minu võõrustaja poisi nimi oli Gabriele. Tema ja ta isa viisid mind peale saabumist nende nõbu pulma-järgsele peole. 

Peol sain tutvuda suure osa nende perega, kes võtsid mind soojalt vastu. Üks lahedamaid hetki oli pulmabändi etteaste. Trummariks oli vaid 6-aastane poiss, kuid annet tal oli. Peol pakuti häid roogasid ning sain esimest korda maitsta cannolit — klassikalist Sitsiilia magustoitu.

Mulle avaldas muljet, kui armsad ja julged itaallased olid, ning see õhtu andis juba esimesel päeval aimu, kui soe kultuur mind siin ees ootab. Koju jõudsime alles kell kaks öösel, siis pakkisin natuke oma kohvrit lahti ja vajusin kohe magama. Sellest sai meeldejääv algus reisile.

Jüri Leemets

Töövarjutamine - siia tuleb Evelini jutt

 cvcvcc