Õpetaja Evelini muljed töövarjutamisest Saksamaal, Fulda Marianum koolis 17.-20.
septembril
Eramus+ projekti “Keel ja pärand – Euroopa alusväärtused” raames töövarjutamine
Fulda Marianum koolis 17.-20. septembril oli suurepärane võimalus tutvuda
Saksamaa haridussüsteemi ja Marianum kooli õppekorraldusega, kohtuda sealsete
kolleegidega ning külastada erinevaid tunde. Töövarjutamisel oli lisaks õppejuhi
ja õpetaja töökogemuse saamisel tähelepanu all ka digivahendite kasutamine
õppetöös.
Allpool esitatud kokkuvõte külaskäigust töövarjuna Fulda Marianum kooli on
kasutatud infot kohtumistelt kooli õppealajuhataja ja asedirektor Christian
Heiliga, inglise keele õpetaja Andrea Sternberg-Holfeldi ja kunstiõpetaja Pia ...,
samuti vestlustest teiste Fulda kooli õpetajatega.
Saksamaal lähevad lapsed kooli viieaastaselt ning kooliaeg kestab 12-13
aastat, vastavalt valitud suunitlusele. Võrreldes Eestiga, tundub koolikord Saksamaal
rangem, sest siin hakatakse lapsi suunama
elukutset valima varem kui meil. Saksamaa koolisüsteemis otsustatakse juba pärast
neljandat klassi, kas õpilane saab sisse ihaldatud gümnaasiumi, mis kestab 5.–12/13. klassini,
või jätkab Realschule’s. Realschule
vastab Eesti põhikooliastmele (1.-10. klass), kust saab õpinguid jätkata eelkõige
kutsehariduses või täiskasvanute gümnaasiumis. Sealt saadud tunnistus annab õpitulemustest
sõltuvalt õiguse omandada kas rakenduskõrghariduse, õppida teatud erialasid
ülikoolis või jätkata kõigil erialadel.
Erinevustest saab välja tuua ka pikema kooliaasta - Saksamaal on kooliaasta
pikkuseks 40 nädalat ehk 200 koolipäeva, meil 35 nädalat ehk 175 õppepäeva.
Kui Fuldas Marianumi kool 1951. aastal avati, õppis seal 57 õpilast, täna
1200 õpilast. Kooli praeguses asukohas asub õppeasutus alates 1962. aastast. Tänu
arvukatele renoveerimis- ja laiendustöödele koosneb kool mitmest koolimajast,
suurest auditooriumist koos kohvikuga, kahest spordihallist, väikese
mänguväljakuga spordiväljakust, rannavõrkpalliväljakust ja paljudest suurtest
haljasaladest (vt foto).
Foto: https://www.marianum-fulda.de/
Marianumi kool Fuldas koosneb tegelikult kahest koolist. Realschule-tüüpi
kool asutati 1951. aastal Marianistide Ordu poolt, millest alates on asutatud mariaanlikke
koole kogu maailmas. Fulda Marianum kool on katoliiklik kool, kus noored
puutuvad kokku evangeeliumiga ja saavad seeläbi oma usuelus tugevneda. Kooli kogukonnas,
mida iseloomustab sõbralikkus, abivalmidus ja vastastikune lugupidamine,
õpetatakse kristlikul usul põhinevaid väärtusi. Koolis toimuvad kooliteenistused kirikuaasta erilistel
pühadel ning klassijumalateenistused paastu- ja advendiajal, samuti
iga-aastased mälestusüritused marianistide asutaja, isa Wilhelm J. Chaminade'i
surma-aastapäeva puhul, usuõpetuse päevad 8. ja 11. klassile jms.
Fulda Marianumi kooli saab astuda pärast algkooli 10-aastaselt eelneva
tunnistuse, vanemate avalduse ja vestluse alusel. Konkurss on õpetajate sõnul
tihe, umbes 600st soovijast võetakse vastu 120 õpilast, kellest moodustatakse 5
paralleelklassi. Osa õpilastest lahkub koolist pärast 10. klassi. Õpinguid võib
aga ka jätkata ning lõpetada 13. klassi, kuid selle võib jätta ka läbimata, kui
pole soovi akadeemilisel erialal edasi õppida (nt arst, õpetaja vms).
5. klassis alustatakse esimese võõrkeelena inglise keele õppimist. 7.
õppeaastal saavad õpilased valida prantsuse, ladina ja hispaania võõrkeelte
vahel või käia hoopis tööpraktikal. Infotehnoloogilist algõpetust saab iga 5.,
6. ja 9. klassi õpilane. Praegu õpib koolis umbes 840 õpilast, kes saavad
lõputunnistuse pärast 10. klassi. Enamik õpilastest jätkab oma kooliteed pärast
keskkooli meie gümnaasiumis.
Keskkooli vanem aste on organisatsiooniliselt iseseisev kooliharu, mis
alustas tööd 1978. aastal 29 õpilasega ja sellest ajast on Marianum pidevalt
kasvanud. Praegu umbes 340 gümnaasiumiõpilasest on 65–70% endised
keskkooliõpilased.
Keskkooli vanema astme õppetöö korralduslikust poolest andis hea ülevaate
kohtumine Fulda kooli gümnaasiumi õppealajuhataja ja asedirektor Christian Heiliga
(foto), kes on ka ise selles koolis õppinud. Pärast Marianumi lõpetamist (2002–2007)
õppis ta matemaatikat, arvutiteadust ja füüsikat. Marianumis töötab Christian
Heil alates 2010. aasta veebruarist, 1. augustil 2014 määrati ta Marianumi
gümnaasiumiosa juhtima ning alates 1. oktoobrist 2020 täidab ta ka koolijuhi
asetäitja rolli.
|
|
Christian Heili sõnul võetakse 11. klassi vastu 120 õpilast, kuid kooli
lõpetab neist umbes 105 õpilast. Koolist väljalangemise põhjused on enamasti
samad nagu meil - vaimse tervise probleemid, sellega seonduvalt koolist
puudumine ning õppetöös mahajäämus. Õppealajuhataja hinnangul on eespool
nimetatud õpiraskused, eriti keskendumishäired, tekkinud just viimasel viiel
aastal, pärast koroonapandeemiat. Nii klassijuhatajad kui kooli tugispetsialist
tegelevad õpiraskustes õpilastega, püüdes neid igati toetada ja nende muresid
lahendada.
Fulda Marianumi koolis on üldõpe, suundasid ei ole. Alates 12. klassist on
õpilasel aga võimalik valida kaks õppeainet, mida hakkab õppima niinimetatud advanced
(edasijõudnute) tasemel, mis tähendab kolme nädalatunni asemel viit
nädalatundi. Lõpueksameid on kokku 5, millest 3 on kirjalikud (2 advanced
level, 1 basic level) ning 2 suulist eksamit õpilase vabal valikul.
Marianum Fulda on riiklikult tunnustatud iseseisev kool, mis annab oma
õpilastele sama koolikvalifikatsiooni kui riigikoolid. See tähendab, et
abituuriumieksamid annavad täielikult kehtiva üldise
sisseastumiskvalifikatsiooni ülikooli, mis võimaldab õpilastel jätkata õpinguid
mis tahes Saksamaa ülikoolis.
Christian Heil selgitas, et kuna riik ja kirik toetavad iseseisvaid koole
vaid osaliselt, on Fulda Marianum sunnitud koolikulude rahastamiseks võtma
õpilastelt igakuist koolimaksu. Seega on alates 2024/25. õppeaastast koolimaks esimesel
kooliaastal 81 eurot 11 korda aastas ning edaspidi 10 korda aastas.
Aastast 2019 kasutavad õpetajad õppetöös iPade, õpilastel on iPadid
tundides kasutamisel alates 8. klassist. IPadides on kooli sisevõrgust jagatud õppetööks
vajaminev õppematerjal. Õpikutele ja töövihikutele lisaks võimaldab iPad õpilastel
kirjutada ka käsitsi, nagu nägime 10. klassi inglise keele tunnis. Õpetajad
kasutavad tundides paralleelselt iPadile ka kõige tavalisemat kriiti ja
tahvlit. Tunnis jäi silma õpilaste aktiivsus nii suulisel vastamisel kohapeal,
kui ka usinus õpetaja tahvlile kirjutatud teksti ümberkirjutamisel. Kõike, mis klassis
ekraanile kuvati, juhtis õpetaja oma iPadist. (Vt fotod)
Vesteldes mitme õpetajaga, selgus et õpetajate puudus on ka Saksamaa
koolides ehkki see pole alati nii olnud. Õpetajad meenutasid, et näiteks
ajaperioodil 1980ndatest 2000ndateni oli õpetajana üldiselt raske tööd leida. Nüüd
on olukord vastupidine. Fulda koolis näiteks oli hetkel puudus kunstiõpetajatest.
Tänaseks on teadusmaailmas tõendeid selle
kohta, et liigne mobiiltelefonide kasutamine on seotud õpitulemuste
halvenemisega ning et palju ekraaniaega mõjutab negatiivselt laste
emotsionaalset stabiilsust. Uurisime, kas ja kuidas on reguleeritud Fulda kooli õpilaste mobiiltelefonide
kasutamine koolipäeva ajal. Selgus, et Fulda koolis on reeglid rangemad kui
Kadrina Keskkoolis. Õpilastel on lubatud lühiajaliselt telefonist infot
vaadata. Reegli rikkumisel võetakse telefon ära ja sellele peab järgi tulema lapsevanem.
Marianumi koolis on olulisel kohal esteetilis-muusikaline haridus. Kõik
5.-6. klassi õpilased osalevad kooris. Koolis on nii poiste- kui ka
tütarlastekoor. Poistekooris on kokku 160 lauljat, kelle hulgas lisaks õpilastele ka lapsevanemad, õpetajad ning
endised õpilased.
Muljeterohke töövarjuks olemine sai osaks 6. klassi tütarlaste kooritunnis,
kus osalseid ka meie 11. ja 12. klassi projektiõpilased. Tund toimus saalis,
mis võimaldas laulmist ja liikumist ühendada. Muusikaõpetaja valis tunnikeeleks
inglise keele, mis sobis ka 6. klassi õpilastele. Lauludest olid mitmed inglisekeelsed.
Üks tunni osa oli laulumäng, milles ka meie külalistena aktiivselt osalesime. Meil
paluti esitada üks eestikeelne laul. Laulsime koos liigutustega „Põdral maja
metsa sees“ ning kirjeldasime, millest laul räägib. 6. klassi õpilased olid
tunnis aktiivsed ning rõõmsameelsed. Tunnis mitmehäälset koorilaulu ei lauldud,
kuid kaks laulu lauldi kaanonina, mis sõltuvalt laulust, oli päris keeruline
ülesanne.
Kokkuvõtteks võib öelda, et töövarjuks olemine teises koolis, eriti
välismaal, on väärtuslik kogemus, mis avardab arusaamist haridussüsteemide
sarnasustest ja erinevustest, sealjuures toob esile väärtused, mida oleme
osanud hoida.
Evelin Tiiter
No comments:
Post a Comment