Digivahendite kasutamine ja lõimitud õpe partnerkoolides

 Itaalia -  ITS Vittorio Emanuele III 

.......

Saksamaa - Marianum Fulda 

Saksamaal olid tundides põhiliselt kasutusel tahvelarvutid, väga vähe oli näha füüsilisi raamatuid või vihikuid. Ma ei käinud väga paljudes tundides nii et ei oska öelda kas lõimitud õpet oli palju. Aga ära peaks mainima, et tundides oli väga palju aktiivset suhtlust ning palju rääkimist, sain teada et tunnis aktiivne rääkimine mõjutab milliseid hindeid õpilased saavad.

Anneliise Aasa

Saksamaa koolides kasutati õppimiseks tahvelarvuteid, mina ei mäleta küll, et oleksin näinud kedagi paberi ja pliiatsiga märkmeid kirjutamas, kõik kordasid enda töödeks ka arvutis olevate materjalide abil. Mina mäletan, et tundides oli palju rääkimist ja omavahel suhtlemist.

Eleanor Karja

Ma ei mäleta, et me külastaksime päris tunde, pigem ainult neid kus meie tutvustasime Eestit ja võrdlesime enda ja külastatud riiki. Saksamaal ei kasutatud õpikuid ega vihikuid, kuigi see pole keelatud aga kõik õpilased ikkagi kasutasid tahvelarvuteid, kus olid nende konspektid ja õpikud. Tahvelarvuti pidi õppevahendina iga õpilane endale ise ostma, aga kui pärast kooli lõppetamist sa enam seda ei vaja siis võid tagastada ja sulle makstakse raha tagasi, vähemalt nii rääkis minu majutaja Alex. Tundides oli palju suhtlemist, kõik õpilased olid toredad ja valmis rääkima.

Jekaterina Bolonenkova

Sloveenia - Gimnazija Kranj 

Sloveenias kasutati õpikuid, vihikuid kui ka arvuteid ja tahvelarvuteid. Õppimise eesmärgil olid mitmes tunnis kasutusel esitlused - ehk õpilased õppisid teatud teemat väikses rühmas, tegid neist kokkuvõtva ja õpetliku esitluse ning kandsid selle pärast teistele klassikaaslastele ette. Tahvelarvutitesse tegid nad märkmeid või joonistasid skitse ning IT-tundides kasutasid nad arvuteid, et lahendada erinevaid ülesandeid.
Mitmes tunnis oli kasutatud lõimitut õpet, kus sloveenlased ja eestlased said oma teadmised kokku panna ja teineteist oma kultuuri, keele või muude eripärasustega harida.

Maarja Mölder

Mäletan et tundides olid digi vahendid ja tahvlid kus sai teha töid. Aga oli ka vihikuid ja õpikuid. Grupitööd olid väikestes gruppides ja töö tehti tahvlisse mingisse programmi.

Sandra Kruglova

Sloveenias oli kasutusel mõlemad õppeviisid - kasutati nii õpikuid, vihikuid kui ka arvuteid. Sloveenias toimusid arvutitunnid ning tehti palju esitlusi gruppidena. Samas tehti plakateid ja neid esitleti klassi ees.

Laura Tamminen

Soome - Janakkalan Lukio

Soomes eriti ei kasutatud lõimitud õpet, küll aga kasutati seal õppimiseks arvutit. Õpilased ei kirjutanud oma vastuseid vihikusse, vaid arvutisse, neil olid isegi olemas e-õpikud. Ka nende eksamid ja testid on arvuti kaudu. Vahepeal oli üsna naljakas, sest nägin kuidas õpilased õppimise asemel mängisid y8 või vaatasid endast ja oma sõpradest pilte.

Karoliina Kaldmaa

Soomes kasutatu palju arvuteid. Neil oli e-õpikud ja kõik harjutused toimusid arvutis. Minu arust ei kasutatud seal lõimitud õpet.

Grete-Lisett Alak

Õpetaja Kaire kogemused töövarjutamisest ITST Vittorio Emmanuele III koolis 12.- 15. novembril

 

Nädal Palermos oli täis põnevaid ja õpetlikke hetki ja jään seda ega tänutundega meenutama. Õppisin tundma nii Sitsiiliat ja sealsete elanike igapäevaelu minevikku ja olevikku kui ka meie partnerkooli - Istituto Tecnico Statale del settero Tecnologico "Vittorio Emanuele III", olles töövarjuks inglise keele õpetajatele.

Minu teadmised Itaalia haridussüsteemi kohta olid enne töövarjuks olemist tagasihoidlikud ja nädala jooksul õppisin nii mõndagi. Sain teada, et Itaalias kestab üldharidus 13 aastat (5+3+5). Esimesed viis kooliaastat on algkool (alates 5. eluaastast), millele järgneb 3 aastat põhikooli, misjärel saavad õpilased jätkata gümnaasiumis, mis kestab viis aastat (2+3). Ja kuigi koolikohustus on 16. eluaastani, jätkab enamik õpilasi õpinguid pärast gümnaasiumi esimest kahte aastat. Meie partnerkool on nii vormilt kui sisult tehniline gümnaasium ehk siis meie mõistes kutsekeskkool. Selles koolis õpib umbes 1800 õpilast, kellest vaid paarkümmend on tüdrukud. Õpetajaid on 180, sealhulgas erivajadustega õpilaste tugipersonal. Keskkool on korraldatud 2+3 süsteemis, mis tähendab, et esimesed kaks aastat õpitakse üldaineid (matemaatika, itaalia keel ja kirjandus, inglise keel, keemia, füüsika, kehaline kasvatus jne), misjärel läbitakse 3-aastane spetsialiseerumisprogramm. Meie partnerkool pakub kolme spetsialiseerumisvõimalust: IT, elektrotehnika ja mehaanika. Väidetavalt on nende kooli lõpetanud õpilased tööturul hinnatud.

Tunnid on 60-minutilised ja vahetunnid on väga lühikesed. Sööklat või kohvikut koolis ei olnud, nii et õpilased käisid kas üle tänava asuvas söögikohas söömas või võtsid kodust toidu kaasa. Õpilased on paiksed ja õpetajad liiguvad klassist klassi. Ja ehkki sellega on harjutud, peavad nad kindlalt paremaks vastupidist.

Kogesin, et nii õpilased kui ka õpetajad on ülimalt sõbralikud ja suhtlemisaldis. Õpilased olid koos õpetajatega ette valmistanud muljetavaldava hulga ettekandeid oma kodulinna ja laiemalt Sitsiilia vaatamisväärsuste ja kultuuri kohta, mida nad siis esitasid nii koolis kui ka Palermos giidituuri tehes. Imetlusväärne oli õpilaste tahe, julgus ja esinemisoskus ning heatahtlik vastuvõtlikkus õpetajate täiendustele või tähelepanekutele.

Vestlused inglise keele õpetajatega  ja nende tundides osalemine andis mulle hea võimaluse panna tähele õpetamise ja õppimise sarnasusi ja erinevusi. Erinevad õpetajad tähtsustavad keeleõppe erinevaid aspekte, kuid kahtlemata on sealsetes keeletundides kõige olulisem suhtlemine. Ja seda püüavad õpetajad palju teha. Õpilased on, sarnaselt Eestile, erinevate võimete ja jõudlusega, aga õpetajatesse ja õpitavasse suhtuti tõsiselt ja innuga. Leksikaalse lähenemise kasutamist peetakse oluliseks, sest õpilased peavad omandama võimalikult palju sõnavara, et ennast ladusalt ja selgesõnaliselt väljendada ning nii suulisest kui kirjalikust kõnest ja tekstidest aru saada. Sageli kasutatakse CLIL-lähenemist (eriti spetsialiseerumise aastatel) ja selles osas tehakse kolleegidega koostööd. Ka projektõpe on eelistatud just oma selge ja konkreetse eesmärgi püstituse ning nähtava/käegakatsutava tulemi tõttu.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osas kasutatakse mitmeid erinevaid äppe ja e-keskkondi. Mitmeid neist on ka minul igapäevaselt kasutusel, mõned aga vajavad tutvumist, et siis hinnata nende otstarbekust. Õppetöös kasutatakse nutitahvlit, Google'i klassiruum klassiruumi haldamiseks ja asünkroonseks tegevuseks, erinevaid keeleõppe veebilehekülgi, Kahoot!-i viktoriinide jaoks, Geminit piltide jaoks, Luvvoice’i kirjutatud teksti häältekstiks muutmiseks, Nearpodi küsitluste jaoks, Padletit kogude jaoks, Storyboard Thati koomiksite tegemiseks. Itaalia õpetajate sõnul oli kõige keerulisem see, et kuni eelmise aastani ei olnud neil stabiilset internetiühendust ega nutitahvleid. Seega näib, et oleme selles osas sammu võrra paremal järjel. Lisaks ei tunne nii mõnigi õpetaja end digitaalsete tööriistade ja programmide kasutamises piisavalt enesekindlalt, sest tehnoloogia areng on liiga kiire, et sellega kaasas jõuda käia. Tehnoloogia kasutamine klassiruumis motiveerib kindlasti õpilasi üldiselt, sest nad tunnevad end vabalt neile juba tuttava õppimisviisiga. Teisalt tajuvad õpetajad järk-järgulist huvi kadumist pabertekstide või tekstide lugemise vastu üldiselt ja ka käsitsi kirjutamise vastu ning see põhjustab õpetajate hinnangul pikemas perspektiivis analüüsioskuste puudumist.