Õpetaja Eha kogemused töövarjutamisest Sloveenias 15.- 20.04.2024

Töövarjuna Sloveenias 15.- 20.04.2024

Idee uute kogemuste saamiseks töövarjutamise teel tekkis eelmisel aastal kolleegidega mõtteid vahetades ja Merike Sikk kogenud projektikirjutajana võttis asja käsile ja kirjutas Erasmus + projekti, mis hõlmab nii õpirännet kui töövarjutamist. Projekti kirjutamine on mahukas ettevõtmine, kus ettekirjutusi tuleb väga täpselt järgida ja ise partnerkoolid leida. Kuna meie kool on kauaaegne rahvusvahelistes projektides osaleja, on hea võimalus olemasolevaid kogemusi, teadmisi ja kontakte kasutades kirjutada  edukas projekt, mis ka rahastuse saab. Projektitöö üks alustala on  usaldusväärsed inimesed ja erakordselt tore on teha projekte  varem head koostööd tehtud koolide ja õpetajatega. Siinkohal minu kiitus ja tänu Merikesele rahvusvaheliste projektide suurepärase korraldamise eest läbi aastakümnete.

Sloveenia Kranj Gimnazijaga oleme teinud koostööd projektis Internet under my skin ja nii sai meie seekordse visiidi võtmeisikuks Mateja Zepic, kes on erialalt arvutiõpetaja ja erakordselt lahke ja sõbralik inimene. Meie tegevused Kranjs olid hästi planeeritud ja lisaks koolitundidele täis põnevad tegevusi ja ekskursioone.

Kranj Gimnazija on ligi 1000 õpilasega gümnaasium, kus on kaheksa paralleelklassi. Õpilased võetakse vastu põhikooli lõputunnistuse põhjal loodud pingerea järgi. Koolihoone on ajalooline maja moodsa sisustuse ja kena disainiga. Üsna šokeerivalt mõjus meile teadmine, et tunnid algavad  juba kell 7, kestavad 45 minutit nagu meilgi. Vahetunnid on viis minutit ja lõunapaus üks tund. Kuna koolimaja ei ole piisavalt suur, on erinevate ainekabinettide kasutamise võimaldamiseks koolis neli tunniplaani, mis teeb elu mitmekesiseks. Kõik õpilased kannavad koolis vahetusjalatseid, eriti jäid silma kooli logoga tuhvlid. Tundides osalesid õpilased aktiivse kohaloluga, keegi ei vajanud õpetajapoolset vihjet teemaga tegelemiseks ega telefoni ära panemiseks.  Küll kasutati telefoni info otsimiseks ja viktoriinide tegemiseks nagu meie kooliski.

Kuna kool on suur, on ka keeleõppe klassid suured. Sellega seoses  tehakse palju paaris- ja rühmatööd. Näiteks kuulsime 10. klassi esitlusi maailma erinevatest festivalidest, mida tehti paralleelselt kahes paaris. Kõigepealt kirjeldati festivale ja võrreldi neid, kus ja kui laialt nad levinud on ja milline on nende arvates prognoos nende edasiseks levikuks. Selline ülesanne nõuab nii individuaalset panust kui koos materjali analüüsimist. Esitlused lõppesid lünktekstiga kogu kuuldud materjali kohta, mida klass pidi täitma. Nii olid kaasõpilased esitluse sisulise jälgimisega haaratud.

Suulise vestlusoskuse harjutamiseks kasutati 12. klassi tunnis kiirkohtingu meetodit, mis tagas kõigile võimaluse samaaegselt rääkida ja vestluspartnereid kiiresti vahetada. Õpilased olid aktiivsed ja hea keeleoskusega. Hea keeleoskuse tagab motiveeritud õppija,  kvalifitseeritud õpetaja ja piisav aeg keele harjutamiseks. Sloveenias on gümnaasium neli aastat, viimasel aastal õpitakse  ainult eksamiaineid. Õpilased sooritavad viis meie mõistes riigieksamit, millest kolm on kohustuslikud: emakeel, matemaatika ja inglise keel, lisaks kaks vabal valikul. Inglise keelt õpitakse neli tundi nädalas, viimasel aastal viis. Valikaineid on vaid kaks kahel esimesel aastal.

Veel on huvitav, et koolis saab osaleda rahvusvahelises IB programmis, mis valmistab õpilasi ette kõrgkoolis edasiõppimiseks. Eestis pakutakse seda võimalust seitsmes koolis (munitsipaalkoolidest Tallinna Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis).

Pean töövarju projektis osalemist vajalikuks professionaalse arengu seisukohalt, oli huvitav ja silmaringi avardav. Rahvusvaheline koostöö teiste koolidega on oluline, et näha ja uurida, kuidas mujal elatakse, õpitakse. Koju tulles saame kogetut jagada ja häid kogemusi ellu rakendada. Projektis osalevatel õpilastel võib see kogemus olla võimalus leida uus aspekt isiklikus arengus, mida kodust lahkumata poleks  võib-olla leitud.

Teine õpiränne - Gimnazija Kranj 15.-20. aprill 4. osa

 

Sloveenia viimane päev päev 19. aprill.

 

Reedene ja ka viimane päev oli väga huvitav ja elamusi täis. Hommikul läksime me loomulikult kooli . Äratus oli juba 7.00 ja minek 7.30. Esimene tund oli meil inglise keele tund kus õpilased tutvustasid enda projekti töid. Meie jõudsime agagi kuulata ära kaks esitlust. 

Siis teine tund oli tund, kus üks noor mees oli õpetaja ja arutleti ajaloo teemadel. Tegime grupitööd teemal “mis juhtus aastal 2023 - tähtsamad asjad”. Väga põnev oli arutada ja otsida teemasid, mida kirjeldada. Aga kahjuks lõppes tund linnulennult. 

Järgmine tund oli meil oli meil inglise keel, aga teistmoodi See meenutas natukene meie kultuuriloo tundi kus lapsed arutasid oma riigi ja küla kohta. See mees kes neid õpetas oli väga energiline ja väga tore. Ja tunni lõpupoole pidime minema igaüks kuhugi gruppi ja rääkima õpilastega. Aga seegi läks ruttu ja tund sai läbi.

 Siis meil hakkas filosoofia tund, kus mitte midagi aru ei saanud aga tegime näo nagu saaksime kõigest aru. Need õpilased said filosoofia kursust juba teist aastat. Aga filosoofia on väga põnev teema ja väga huvitav.

 Edasi saidki meil tunnid läbi ja oli lõuna. Olen aus ja erilised koolilõuna fännid me siiski polnud. Aga elas üle. Õpetaja Mateja tõi kõigile meile kingitused ja olime väga tänulikud. Maarja kinkis omakorda Matejale, kes oli väga osavõtlik ja tore, oma maalitud pildi. 

Siis me läksime hostelisse tagasi ja puhkasime natuke aega kuni oli vaja jälle tagasi välja minna. Saime kokku siis 3 tüdrukuga kes olid sammuti väga toredad . Käisime poodlemas ja kohvikus juttu rääkimas . Jutu teemasid meil jagus. Siis läksime Mcdonaldsisse ja sõime sealgi kõhud täis. Ja tagasiteel käisime poest läbi ja saatsime neiud koos kommidega tagasi koolimajja . Ja siis oligi kell juba nii palju et läksime tagasi hostelisse puhkama ja pakkima .

Sandra

Teine õpiränne - Gimnazija Kranj 15.-20. aprill 3. osa

 Neljapäev, 18. aprill.

 
Kolmas päev oli meil terve päevane ekskursioon. Saime ärgata veidike hiljem, kui eelmised päevad, kuna startisime hosteli eest kell 8.30. Ilm oli üpriski ilus, vaikne ning soe. Ringi sõitsime väikse bussiga, millega meid toodi ka esmaspäeval saabudes hostelisse. Juht oli väga sõbralik ja lahke mees.
 Esimesena suundusime Kranjska Gora, mis asus Sloveenia loodeosas, Austria piiri ääres. Igal aastal toimuvad seal maailma karikavõistlused mäesuusatamises. Külastasime sealset suusahüppekeskust Planicat, kus meile räägiti suusatamise ajaloost ja selleaegsetest suurtest tegijatest.

Edaspidi sõitsime Zelencile, mis on Kranjska Gora lähedal asuv looduskaitseala. Vaatepilt seal oli imeline, puud olid lehtes ning linnud siristasid. Siiski oli lund ümberringi. Jalutasime mööda laudteed, kuni jõudsime väga unikaalse ja kristallselge järveni. Raske oli algul uskuda, et tegu oli päris veekoguga, kuna varem pole mina isiklikult sellist naturaalset ilu varem näinud.

Jätkades mööda Sloveenia looduslikke teid, suundusime Alpi mägedesse, sõit üles oli pikk, kuid õnneks ei olnud me ummikus. Juht ja Mateja rääkisid meile, et tavaliselt on mägedes väga palju rahvast. Mida kõrgemale me jõudsime, seda külmem meil hakkas, samuti oli lume pärast ülimalt ere ning silmi oli keeruline lahti hoida.

Lõunaks olime kõik näljased, olime palju ringi liikunud ning otsustasime

leida rahuliku paiga, kus piknikut pidada. Valitud paigaks sai Jasna järv.

Päike paistis, õhk oli soe ja rahvast oli vähe. Seal olid väga huvitava struktuuriga

toolid ning kohe, kui asusime toitu laudadele sättima, tuli üks uudishimulik

sinikael-part meid vaatama. 

Järgmine sihtpunkt oli Bled. Bledis oli järv, mille keskel oli paista saar.

See on turistide üks populaarsemaid paiku, mida külastada. Saime proovida ka

väga armastatud Bledi kooki, mis oli mõnusalt isuäratav ning maitsev.

Restoranis oli näha kassilaadset robot-teenindajat, kes tassis nõusid.

Arvan, et paljud meist polnud varem midagi sellist näinud.

Õhtust sõime Radovljica vanalinnas. Esialgu vaatasime ka ümbrust, külastasime üht poodi, kus pakuti igasuguseid Šokolaadi maiuseid. Meie ekskursioon lõppeski õhtusöögiga Lectarska Delavnicas ehk “piparkoogi töötoas.” Seal algul räägiti meile restorani tekkest ja selle ajaloost, millele järgnes hubases kaminaga ruumis söömine.

Huvitav tähelepanek oli see, et mõnel piparkoogil oli peegel küljes!

Pole imet, et Sloveeniat on nimetatud ka armastusriigiks.

Arvan, et üheks põhjuseks on ka riigi enda nimi, sLOVEnia!

Laura Tamminen

Teine õpiränne - Gimnazija Kranj 15.-20. aprill 2. osa

 

Kolmapäev Sloveenias algas varajase trenniga. Esimene tund oli võrkpallimäng klassi poistega.

  Järgmine tund esitasime slaidiesitluse Eesti kohta. Slaidiesitlusel tutvustasime õpilastele Eesti vaatamisväärsusi, kuulsusi, loodust ja muud sellist. Järgmine tund tutvustasime teistele õpilastele Kadrinat. Tegime ka väikse viktoriini, kus iga õpilane sai kommi, kui teadis midagigi Eesti kohta. 

Sellele järgnes grupitöö, kus pidime leidma erinevused Sloveenia ja Eesti kooli vahel. 

Tunnid möödusid kiiresti ning oligi aeg suunduda päeva oodatuimasse sihtpunkti.Nimelt asusime bussiga pealinna Ljubljanasse. Meiega kaasas oli inglise keele õpetaja Polona, kes näitas meile Ljubljana vanalinna ilusamaid vaatamisväärsuseid. Näiteks kuulus kolmiksild ja Ljubljana loss.

Pärast lossi saime oma vaba aja, kus igaüks otsis omale meelepärase söögikoha. Hiljem saime jälle kolmik silla juures kokku ja sealt hakkas tagasitee Kranj. Õhtu mõõdus rahulikult ühiselamus, kus saime end hästi järgmiseks päevaks välja puhata.

Laura Stüf