Tuesday, 14 May 2024

Teine õpiränne - Gimnazija Kranj 15.-20. aprill 3. osa

 Neljapäev, 18. aprill.

 
Kolmas päev oli meil terve päevane ekskursioon. Saime ärgata veidike hiljem, kui eelmised päevad, kuna startisime hosteli eest kell 8.30. Ilm oli üpriski ilus, vaikne ning soe. Ringi sõitsime väikse bussiga, millega meid toodi ka esmaspäeval saabudes hostelisse. Juht oli väga sõbralik ja lahke mees.
 Esimesena suundusime Kranjska Gora, mis asus Sloveenia loodeosas, Austria piiri ääres. Igal aastal toimuvad seal maailma karikavõistlused mäesuusatamises. Külastasime sealset suusahüppekeskust Planicat, kus meile räägiti suusatamise ajaloost ja selleaegsetest suurtest tegijatest.







Edaspidi sõitsime Zelencile, mis on Kranjska Gora lähedal asuv looduskaitseala. Vaatepilt seal oli imeline, puud olid lehtes ning linnud siristasid. Siiski oli lund ümberringi. Jalutasime mööda laudteed, kuni jõudsime väga unikaalse ja kristallselge järveni. Raske oli algul uskuda, et tegu oli päris veekoguga, kuna varem pole mina isiklikult sellist naturaalset ilu varem näinud.


Jätkades mööda Sloveenia looduslikke teid, suundusime Alpi mägedesse, sõit üles oli pikk, kuid õnneks ei olnud me ummikus. Juht ja Mateja rääkisid meile, et tavaliselt on mägedes väga palju rahvast. Mida kõrgemale me jõudsime, seda külmem meil hakkas, samuti oli lume pärast ülimalt ere ning silmi oli keeruline lahti hoida.



Lõunaks olime kõik näljased, olime palju ringi liikunud ning otsustasime

leida rahuliku paiga, kus piknikut pidada. Valitud paigaks sai Jasna järv.

Päike paistis, õhk oli soe ja rahvast oli vähe. Seal olid väga huvitava struktuuriga

toolid ning kohe, kui asusime toitu laudadele sättima, tuli üks uudishimulik

sinikael-part meid vaatama. 

Järgmine sihtpunkt oli Bled. Bledis oli järv, mille keskel oli paista saar.
See on turistide üks populaarsemaid paiku, mida külastada. Saime proovida ka
väga armastatud Bledi kooki, mis oli mõnusalt isuäratav ning maitsev.
Restoranis oli näha kassilaadset robot-teenindajat, kes tassis nõusid.
Arvan, et paljud meist polnud varem midagi sellist näinud.

Õhtust sõime Radovljica vanalinnas. Esialgu vaatasime ka ümbrust, külastasime üht poodi, kus pakuti igasuguseid Šokolaadi maiuseid. Meie ekskursioon lõppeski õhtusöögiga Lectarska Delavnicas ehk “piparkoogi töötoas.” Seal algul räägiti meile restorani tekkest ja selle ajaloost, millele järgnes hubases kaminaga ruumis söömine.

Huvitav tähelepanek oli see, et mõnel piparkoogil oli peegel küljes!

Pole imet, et Sloveeniat on nimetatud ka armastusriigiks.

Arvan, et üheks põhjuseks on ka riigi enda nimi, sLOVEnia!


Laura Tamminen

Teine õpiränne - Gimnazija Kranj 15.-20. aprill 2. osa

 

Kolmapäev Sloveenias algas varajase trenniga. Esimene tund oli võrkpallimäng klassi poistega.





  Järgmine tund esitasime slaidiesitluse Eesti kohta. Slaidiesitlusel tutvustasime õpilastele Eesti vaatamisväärsusi, kuulsusi, loodust ja muud sellist. Järgmine tund tutvustasime teistele õpilastele Kadrinat. Tegime ka väikse viktoriini, kus iga õpilane sai kommi, kui teadis midagigi Eesti kohta. 


Sellele järgnes grupitöö, kus pidime leidma erinevused Sloveenia ja Eesti kooli vahel. 







Tunnid möödusid kiiresti ning oligi aeg suunduda päeva oodatuimasse sihtpunkti.Nimelt asusime bussiga pealinna Ljubljanasse. Meiega kaasas oli inglise keele õpetaja Polona, kes näitas meile Ljubljana vanalinna ilusamaid vaatamisväärsuseid. Näiteks kuulus kolmiksild ja Ljubljana loss.





Pärast lossi saime oma vaba aja, kus igaüks otsis omale meelepärase söögikoha. Hiljem saime jälle kolmik silla juures kokku ja sealt hakkas tagasitee Kranj. 
Õhtu mõõdus rahulikult ühiselamus, kus saime end hästi järgmiseks päevaks välja puhata.

Laura Stüf

Thursday, 2 May 2024

Teine õpiränne - Gimnazija Kranj 15.-20. aprill 1. osa

 

Teisipäev, 16. aprill.  

Esimesel päeval Sloveenias ärkasime üpris vara, umbes 6:30, ja sõime hotellis hommikust. Lehtes puude ja magusalt lõhnavate sirelite saatel asusime kell 7:30 teele kooli poole ühe kohaliku gümnaasiumi õpilase juhatamisel. Sealt juhatas õpetaja Mateja, kes meid ka lennujaamas vastu võttis, edasi meie esimesse klassi, kus tegime läbi küsimustiku Eesti ja Sloveenia kohta. 





Pärast seda külastasime keemia tundi, mille järel plaanide muudatuste tõttu suundusime imeilusat Kranji linna vaatama. Isiklikult olen ma armunud selle linna kitsastesse tänavatesse ja kauni arhitektuuriga hoonetesse, seega oli see ringkäik ülimalt meeldiv. 








Pärast väikest jalutuskäiku linnas oli meil veel matemaatika tund, keele tund kus õpetasime üksteisele oma keeltest üht-teist ning lõpuks arvuti tund. 







Pärast koolipäeva oli meil veidi vaba aega, mille me veetsime hotellis. Meile oli plaanitud kokkusaamine ühtede kohalike poistega, et minna kõik koos piljardit mängima. Ilm oli vihmane ja külm ning kui me pärast mitut piljardi mängu bussiga tagasi hotelli otsustasime minna, üllatas meid õues graatsiliselt alla langev lumi. 

Kuid seiklused veel ei lõppenud! Oma õige bussipeatuse suutsime me maha magada ning suundusime kesklinnast kaugemale. Kartsime juba, et peame jala tagasi kõmpima, kuid õnneks mõne aja pärast suundus buss suure hooga uuesti teele ja me jõudsime õnnelikult hotelli, kus sõime õhtuks sooja suppi ja saia.

 Vahva tähelepanek on see, et Sloveenias pakutavad saiapätsi viilud on väga suured nii paksuselt kui ka pikkuselt ja laiuselt - see vapustas meid meeldivalt.

 Maarja Mölder

Monday, 22 April 2024

Õpetaja Liina kogemused töövarjutamisest Janakkalan Lukios 13.- 16. veebruaril

Töövarjutamine Soomes Turenki linnas osutus vaatamata esialgu just sellel hetkel riigis alanud hirmutavale transporditöötajate streigilainele ja lisaks lumetuisustele ilmadele ikkagi põnevaks. Erialast tulenevalt on alati huvitav näha, kuidas toimub õppetöö teistes riikides. Tore on võrrelda, saada uusi ideid ja näha, et Eesti õppesüsteem ja töökorraldus on tegelikult heal tasemel. Meie koolides on uuemate tehnoloogiliste abivahenditega varustatus piirkonniti väga erinev. Väiksema eelarvega valdadel ei ole võrreldes suurtega piisavalt rahalisi võimalusi, et hoogsalt areneva IT poolt pakutavaga sammu pidada.

Maapiirkondade koolides Eestis, erinevalt jõukamatest paikadest,  ei ole ka eriti palju erinevaid rahvusi esindatud. Seevastu oli Soome koolides hästi näha õpilaste sallivust ja viisakat suhtumist, olenemata õpilase rahvusest, nahavärvist või päritolumaast. Turenkis õpivad noored ettevõtja ja investor Jan-Peter Edvin Vesterbacka loodud  programmi Finest Future raames Vietnamist ja Myanmarist. Programmis osalemiseks alustavad noored juba oma kodumaal soome keele õpinguid, et uude keskkonda kiiremini sisse elada ja õppetööga seal toime tulla. Gümnaasiumi lõppedes on neil võimalus jätkata haridusteed Soome ülikoolides. Muidugi oli koolis õpilasi ka Ukrainast ning isegi Somaaliast. Kõigi noorte omavaheline läbisaamine oli suurepärane.

Soomes on kooli poolt kolmeks aastaks gümnaasiumiõpilaste käsutuses sülearvutid, et soovi korral konspekteerida õpitavat tunnis kohe arvutisse, kuigi õpilased on välja öelnud, et nad siiski eelistavad õppides kasutada õpikuid ja vihikuid. Oli meeldiv tõdeda, et ka noored ise tunnetavad, kui palju parem on lõputute hiireklikkide asemel hoida päriselt käes pastakat, vihikut ja raamatut.

Õpetajate tasakaalukus ja oskus kohati „mitte märgata“, nagu oleks kogemata mõnel õpilasel arvutis avanenud lisalehekülgi ja „ühe silmaga“ vaadati vahepeal asjasse mittepuutuvat. Siis piisas tunni teema jätkamiseks õpetaja sõbralikust meeldetuletusest. 

Teemadesse süvenetakse, harjutused on pikad ja põhjalikud, ei kiirustata. Seda soodustab nii koolitundide pikkus – 75 minutit – kui ka kursuste maht – 37 tundi. Soome õpetajad kiidavad enda õppematerjale ja koolis veedetud nädala põhjal võib öelda, et see on tõepoolest nii. Sõnapaar „rahulik kulgemine“ iseloomustabki sealset haridussüsteemi kõige paremini.

Kõikides ainetundides kasutasid õpetajad lisaks suulisele selgitamisele iga uue õppematerjali, harjutuse või õpiku lehekülje näitlikustamiseks dokumendikaamerat, mille abil kuvati ülesanne õpilastele ekraanile. Makismaalne näitlikustamine lihtsustab tunni andmist õpetaja jaoks ning jälgimist võimalike tähelepanuhäiretega või soome keelest erineva emakeelega õpilaste jaoks. 

Usundiõpetuse tund oli hea näide sallivuskasvatuse ja silmaringi arendamise lõimingust. Ühtlasi oli õpetaja ise oma rahuliku ja toetava suhtumisega väga suureks eeskujuks, kuna klassis leidus mitu õpilast, kes ei olnud üldse koostööaltid ja tegelesid kogu tunni vältel ainult kõrvaliste asjadega.

Projektitunni tütarlapsed olid julged ja hakkajad. Lisaks varasemalt ette valmistatud teemadele leiti õpilastega Eestist suhtlemise käigus tekkinud ideedele kohe kooli kodulehelt näitlikustavad videod. See aitas nende mõtteid meile paremini selgitada. Näiteks oli koolis just toimunud ball Wanhat Tanssit ja elevus peost ei olnud veel jõudnud raugeda. Lõpuklassil oli alanud eksamiperiood ja 11. klass pidas peo, et tähistada nende kui kõige vanema klassi staatust.

Inglise keele tund soome õpilastele meie soomepoolse projektikoordinaator Lottaga kulges samuti mõnusas töises suminas. Meie mõistes pikk tund möödus lennates tänu õpetaja ja õpilaste vahel valitsenud vahetule suhtlusele ja noorte kartmatusele esitada ka nö rumalaid küsimusi.


Soome keel võõrkeelena oli mõeldud Finest Future projekti noortele. Õpetaja kasutas esimese aasta ehk 10. klassi õpilastega paralleelselt inglise ja soome keelt. Teise aasta ehk 11. klassi õpilastega kostus tunnis juba märkimisväärselt vähem inglise keelt. Kõikidel projekti õpilastel lasus lisaks tunnivälise adapteeritud kirjanduse lugemise kohustus. Ettekande loetud raamatu kohta võis teha kasvõi pantomiimi abil.

Rootsi keele tund kujunes pigem vestlusringiks, kus õpetaja tutvustas õppematerjale ja õpilased tundsid huvi Eesti haridussüsteemi vastu. Tekkis pisut piinlik olukord ja vabandasime, et õpilaste õppetöö niimoodi oma äkilise ilmumisega katkestasime. Selgus, et enamus soomlasi räägib paremini inglise keelt kui rootsi keelt, hoolimata faktist, et rootsi keel on Soomes teine riigikeel.

Bioloogias rakendati lisaks arvutiga konspekteerimisele teadmiste kinnistamiseks ka käelist tegevust. Õpetaja poolt paberil ette valmistatud õppematerjal inimese aju osade kohta lõigati lahti, värviti ja kleebiti plakatile tagasi koos täiendavate kirjalike selgitustega. Klassiruumi seintel võis näha mitmesuguseid käepärastest vahenditest valmistatud vahvaid mudeleid raku ehitusest ja talitlusest. See iseloomustas ilmekalt õpetaja tööstiili.

Põnevaks osutus lõiming ajaloo, filosoofia ja soome keele vahel, kuna sõnavara ning terminid on keerulised. Niimoodi koos toimetades lihtsustavad õpetajad õppetööd just nendele noortele, kes õpivad soome keelt võõrkeelena.

Pilootprojektina kuulsime koolis sellest sügisest algatatud eripedagoog-tugispetsialisti teenusest väljalangemise ennetamiseks ka gümnaasiumiõpilastele. See oleks kindlasti väga vajalik igas koolis, olenemata riigist!

Jäi silma kooli enda sisevõrk Abiti arvestuslike tööde ja eksamite tegemiseks, et lihtsustada õpetajate tööd ja vältida sekeldusi spikerdamise või AI kasutamisega. Hindamissüsteem on neljast kümneni ja vaid „4“ on mitterahuldav, mis tundub igati mõistlik. Milleks mitu hinnet, näitamaks õpilasele, et tema teadmised pole piisavad. Soome e-koolivõrk kannab vahvat nime Wilma ja väga levinud on Google Classroomi kasutamine.



Riigisisesed väljasõidud on õpilastele tasuta. Aastate jooksul on sarnaselt meile igal vanuseastmel kujunenud välja kohad, mida külastatakse. Kaugemate paikade külastamise eest peavad lapsevanemad ise maksma.

Turenkis õpivad ka noored Eestist, kes on Soome elama asunud või sattunud vanemate töökohustuste tõttu. Vestluse käigus selgus, et Soomes on ainemahu seisukohast siiski lihtsam õppida kui Eestis. Seda järeldavad nad suhtluse põhjal oma Eesti sõpradega.

 

Liina Uusküla













Digivahendite kasutamine ja lõimitud õpe partnerkoolides

 Itaalia -  ITS Vittorio Emmanuele III  Palermo koolis kasutatakse digivahendeid nii õppetöös kui ka suhtluses. Google Classroom on peamine ...